euro
 
Noore tööks on õppimine ja palgaks hinded - see on suhtumine, millega olen tuttav nii pereringis kui sõprade seas. Loomulikult näen asjalikke teismelisi näiteks müüjana piletikassas või kohvikus, teenindajavorm seljas, kuid peamiselt on minuealised siiski täiskohaga õpilased. Osa ühiskonnast - tihti vanem põlvkond - arvab, et niinimetatud lumehelbekesed peaksid endale paksema jääkihi ümber kasvatama ning mitmel rindel rabama, kuid kahjuks on see eduka gümnaasiumitee kõrvalt pea võimatu.
 
11. klassi õpilasel lõpevad tunnid kell neli. Täiskohaga töötaja tööaeg tiksub täis umbes kell 17 . Täiskasvanu tuleb töölt, heidab diivanile ja puhkab. Noor puhkab koju jõudes samuti, kuid tema lõõgastusaeg on piiratud:  Stuudiumist vaatavad nõudlikult vastu kodutööd. Päevas peab end ka vähemalt 60 minutit liigutama, seetõttu on paljudel õpilastel koolile lisaks trennikohustus. Koduste ülesannete korralikult lahendamine võtab gümnasistil vähemalt poolteist tundi aega, siia tuleb lisada vähemalt korra nädalas toimuvaks kontrolltööks õppimine, millele kulub samuti väärtuslikke tunde.
 
Teoreetiliselt on kooli kõrvalt töötamine suurepärane mõte. Vanemad ei pea enam kuulama „Kuulge, kas ma saaksin 10 eurot, mul on vaja see ja see osta“ ning lapsest kasvaks juba kuueteist-seitsmeteistaastaselt ülimalt iseseisev ja arukas noor, kes oskab suurepäraselt rahaga ümber käia ning on isegi alati rahulolematu naabri-Laine arvates tubli ja asjalik jõmpsikas. Suurim kasutegur on töölkäimise juures ajaplaneerimise oskus. Kui noor usub, et saab hakkama kahel rindel, pole eriti tõenäoline, et ta koduste ülesannete lahendamise töö varna viskab. Nii ongi virkade teismeliste päevaplaan minutilise täpsusega paigas ning järjekindlus ja töökus õpilase isikuomadustena aina tugevnevad. 
Kuna noored on oodatud enamasti lihttöödele, suureneb motivatsioon koolis vaeva näha. Töötasin ise suvel kaupluses laoteenindajana ning tööperioodi lõppedes teadsin, et olen valmis terved ööd õpikute taga veetma, kui saan nii oma unistuste töökoha. Füüsilise töö tegijaid on maailmas vaja ning austan nende pingutusi väga, kuid soovin nagu enamik minuvanuseid tulevikus midagi muud teha. Selleks tuleb koolis pingutada ja suvel mõistsin seda täielikult. Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare sõnul tuleb vabatahtlikku töötamist mõistliku piirini kindlasti soosida. „Kooli kõrvalt mõõduka koormusega töötamine aitab kindlasti kaasa ettevõtlikkuse, suhtlusoskuse ja valikuvõimaluste nägemise arenemisele,“ toonitab ta. Samas hoiatab Käosaar, et gümnasisti töötamine võib kaasa tuua pealiskaudse suhtumise õppimisse või siis veelgi karmimal juhul õpingute katkestamise.
 
Gümnaasiumis on väike väljalangevus paratamatus. Muidugi ei katkesta noored õpinguid vaid töökoormuse pärast, kuid gümnasistid eelistavad tihti varakult raha teenima hakata. Kahjuks võib see tulevikus karmilt kätte maksta ning noore aruga tehtud otsust kahetsetakse kibedalt. Täiskasvanuna on töö- ja perekohustustele lisaks keskhariduse omandamine palju keerulisem. Ka siis, kui hinded tööl käies liiga madalale ei lange, on  õppeedukuse kõrgel hoidmine äärmiselt suurt pingutust nõudev. Õppimiseks näpatakse puhketunde, tekib üleväsimus ja stress ning varsti võib virga, kuid läbipõlenud noore leida tööposti asemel hoopis psühholoogi ukse tagant. „See on võimatu!“ on Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi Rajaleidja artiklis sõna võttes konkreetsel seisukohal. „Keskhariduse omandamine on juba täiskohaga töökoht. Seda ei ole võimalik ühendada poole või täiskohaga tööl käimisega. See on mõeldav üksnes suvevaheajal.“ Ka minu arvates on tööl käimise kõrvalt gümnaasiumi edukalt lõpetada peaaegu võimatu. Ja kuigi see on võimalik, ei usu ma, et selline pingutus on väärt noore vaimset ja füüsilist tervist. Gümnasistide silmade all on juba septembri kolmandaks nädalaks väsimusest tekkinud sinakad rõngad, loeme aastast aastasse koolilaste appihüüdeid liiga suure koormuse pärast. Mis saab siis, kui see koormus kahekordistada? Kardan, et teismeline ei jaksa seda kanda. 
 
Kooli kõrvalt töötamine on teostatav, kui noorel on suurepärane stressitaluvus, ülimalt lahtine pea ning õiged väärtushinnangud kindlalt paigas. Õpilane peab olema lumehelbekese täielik vastand -  raudnael. Õnneks pole maailm mustvalge ning inimesed on erinevad, enamik teismelisi moodustavad nende äärmuste vahelise keskmise. Kahel rindel rabamine on suurema osa minuvanuste jaoks liiga raske, kuid siinkohal muudaksin veidi õpetaja Lauri ütlust: „Kui ei jõua kahte rehkendust, tee üks, aga tee korralikult.“ Pole ju vaja end kahe poole vahel lõhki rebida, kui saab valida ühe ning näha selle kallal kahekordselt vaeva. Antud juhul on ilmselt targem eelistada haridust, miks muidu on elu seadnud meile rea: sünd, lasteaed, KOOL, töö, pensionipõlv. Ja kui naabri-Laine jälle halvustama tuleb, võime talle teatada, et oleme kõvad jääpurikad, kes lõpetavad kunagise kuue klassi asemel korralikult gümnaasiumi!
 
Elisabeth Viil, 
11.klassi õpilane

Leia meid

Meil on lehel 22 külalist ja 0 liiget