Ingrid Pr
Sel sügisel asus meie kooli tööle 9. klasside eesti keele ja kirjanduse õpetajana Ingrid Prees. Saame tuttavaks!
Mis meenub esimesest tööpäevast Järve Gümnaasiumis?
Esimeseks tööpäevaks ei saa 30. augustit päris pidada, kuna kolm aastat tagasi töötasin Järve Gümnaasiumis nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiastmes. Viimasest tööle asumise päevast meenub koolitus, kuhu Anne Endjärv kutsus. Kuna koolituse teema oli aktuaalne ning olin üldhariduskooli õpetaja ametist mõnda aega eemal olnud, siis võtsin kutse meeleldi vastu. Kui koolitus sai läbi, tahtsin hirmsasti direktori vastuvõtule pääseda, kuid ei õnnestunud. Seega viisin end kurssi koolis toimuvaga. Abistava käe selleks ulatas hea kolleeg Maie Jõemaa.
Kuidas Teist õpetaja sai?
See, et minust võib õpetaja saada, ei osanud ma küll ette näha. Lapsepõlves meeldis mulle küll kooli mängida. Tegin endale tunnikaid ja siis parandasin neid punase pastapliiatsiga – endal tähtis nägu peas. Muideks, kahtesid panin endale ka. Sugulased pigem arvasid, et minust saab juuksur, sest mulle meeldis nukkudele soenguid teha. Õpetajaameti valimisel sai määravaks kodulinnas asuv kool, kus oli võimalik õpetajaks õppida. Kuigi pärast keskkooli viisin dokumendid sisse ka kutsekooli õmbleja erialale, oli kool, kuhu paremusjärjestuse alusel ka sisse sain, kuidagi kodusem. Ja nii ma siis sinna läksin ja jäingi.
 
Kas tööle asumine oli esmane kokkupuude Järve Gümnaasiumiga või eelnes ehk mõni varasem kokkupuude/teadmine seoses selle majaga?
Olen Järve Gümnaasiumi vilistlane, kuigi tol ajal, kui mina kooli lõpetasin, kandis kool teist nime. 2014. aasta 2. jaanuaril helistas mulle Anne Endjärv ja ütles, et tal on mulle üks jutt. Niisiis seadsin sammud kooli poole ega suutnud oma kallist kooli hätta jätta. Gümnaasiumi 11. klassile oli vaja eesti keele õpetajat ja nii ma selle pakkumise vastu võtsin. Jäin kooli veel ka järgmiseks õppeaastaks ja andsin tunde nii 7., 10. kui ka 12. klassis. Kuna mõned kuud enne 9. klassi lõpueksamit oli vaja asendusõpetajat, siis olin nõus ka 9. klassi eksamile viima.
 
Kas Järve Gümnaasiumi kooliellu sisseelamine ja traditsioonidega tutvumine tuleb lihtsalt?
Kooliellu sisseelamisel ja traditsioonidega tutvumisel ei ole raskuseid ette tulnud. Tean, mis toimub üldhariduses, seega pole see minu jaoks probleemiks olnud. Eks koolis on vahepeal nii mõndagi muutunud, kuid selleks on ju teised kolleegid, kes aitavad n-ö ree peal olla.
 
Millised tööd-tegemised on Teie varasemas kogemustepagasis?
Võib öelda, et olen õpetajaametit pidanud juba peaaegu 20 pikka aastat. Ülikooli kolmandal kursusel õppides töötasin lasteaias eesti keele õpetajana. Andsin tunde viie- ja kuueaastastele. Ülikooli viimasel aastal otsustasin pühenduda lõputöö kirjutamisele ja lõpetamisele ning loobusin tööl käimisest. Uus tööandja ja töökoht tulid kohe peale lõpetamist, septembris. Töötasin pikalt vene koolis eesti keele kui teise keele õpetajana. Teise lapsega kodus olles tuli tööpakkumine TTÜ Virumaa kolledžist, kus esialgu töötasin 1,5 aastat. See oli aeg, mil tuli otsustada, kas jätkata õpetajaametit üldhariduskoolis või võtta suund kõrgharidusse. Otsustasin kõrgharduse kasuks. Nüüdseks töötan juba kaheksa aastat TalTech Virumaa kolledžis eesti keele õpetajana. Lisaks olen teinud koostööd Sisekaitseakadeemiaga ning õpetanud tulevastele kadettidele eesti keelt ja aidanud neil sellega akadeemiasse sisse saada. Hetkel teen jätkuvalt koostööd ka Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumiga. Olen teinud koostööd ka MISAga ning viinud läbi eesti keele koolitusi täiskasvanutele. Tunnen soovi aidata Ida-Virumaa õpetajaid ning olen pakkunud ja läbi viinud koolitusi ka neile. 
 
Milline eredaim mälestus meenub oma kooliajast?
Eredaid mälestusi on raske meenutada. Võibolla see, kui meil oli parajasti kas eesti keele või kirjanduse tund. Just oli meediast läbi käinud parvlaev Estonia hukk. Oli hommik. Kuulasime õpetajaga raadiost kurba uudist, kui sisse astus klassijuhataja, kellel oli vaja just siis meile mingi info edasi anda. Palusime kogu klassiga, et ta hetkel ei räägiks, sest tahtsime uudiseid kuulata.
 
Milline õpilane Te ise olite?
Ise püüdsin olla alati eeskujulik ning õppida ära kõik, mida kästi. Mõnikord, kui oli vaja üle mõistuse palju õppida, siis tuli teha valik. Vot siis jäid ka mõned kodused tööd tegemata. Muidu olin ikka keskmine õpilane. Silma paista ei soovinud.
 
Mis Teid elus innustab?
Mind innustab see, kui ma näen oma töö vilju. Kui õpilane, keda ma olen aastaid õpetanud, ütleb, et ta sai tänu minule ülikooli sisse, sest tema eesti keele oskus on väga tugev. Ta saab ülikoolis hakkama ja teda kiidetakse keeleoskuse eest, siis see on küll see, mis innustab.
 
Kuidas Te pingelisest tööst puhkate ja energiaga laete?
Kas õpetaja tööst on üldse kunagi võimalik puhata?! Kui õpetaja pisik on sisse kodeeritud, siis ei möödu ükski suvepuhkus nii, et ma ei mõtleks, kuidas ühte või teist teemat õpetada. Mida huvitavat oma õpilastega ette võtta? Kogu aeg on mõtted ainult töö kallal. Vahel tuleb oma mõtted lihtsalt välja lülitada. Kui see õnnestub, siis võtan aega pere jaoks: käime koos Eestimaad avastamas, sugulastel ja sõpradel külas, kinos või erinevatel üritustel. Kui vajan lihtsalt aega enda jaoks, siis loen mõnda raamatut, käin teatris või võtan heade kolleegidega midagi põnevat ette. Viimati käisin vaatamas Rakvere Teatri etendust „Küllus“.
 
Milline oleks Teie soov kooliperele ja kolleegidele?
Kooliperele soovin kannatlikkus ja särasilmsust. Tean, et see on raske, kuid teile on antud see õnn, muuta teie hoole all olevate laste igapäevane koolielu kasvõi natuke rõõmsamaks. Teile võib tunduda lahke sõna pisiasjana, kuid mõne lapse jaoks omandab see rutiinses koolielus suure väärtuse. See on midagi, mida meenutatakse veel aastaid.
Õpilastele soovin headust ja vastupidavust. Kui te arvate, et õpetajad ei mõista teid, siis nii see ei ole. Ka meie oleme inimesed ning nühkinud koolipinke, kuid uskuge mind, sihikindlus viib eesmärgile. Kui teil on elus eesmärk, mille poole püüelda, siis rühkige selle poole. Aastate pärast ei jõua te ära kahetseda seda, et ei kuulanud, mida õpetaja teile rääkis. Aga õpetaja tahtis ju vaid head!
Kolleegidele soovin samuti kannatlikkust, särasilmsust ja optimismi. Olge sallivad nii õpilaste kui ka kolleegide suhtes. Üks lahke pilk ja hea sõna on need, mida kõik teilt ootavad ja loodavad. Ärge mõistke kedagi hukka, vaid ulatage oma abikäsi ja maailm teie ümber muutub tunduvalt helgemaks.
 
Küsitles Tea Kivirand
 

Leia meid

Meil on lehel 151 külalist ja 0 liiget