romeo
7. detsembril käisid 35 gümnasisti Tartu Vanemuises vaatamas 29.09.2018 esietendunud Sergei Prokofjevi balletti „Romeo ja Julia“. Etenduse tõid seekord publiku jaoks lavale tšehhi loomeinimesed - valgustaja, kostüümikunstnik, koreograaf ja lavastaja on Tšehhist. Selle lavastusega alustab Vanemuine oma 80. hooaega. Ka balleti 1938. aastal toimunud maailmaesietendusest Tšehhoslovakkias Brnos on möödas 80 aastat.
3rj
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 Romeo: „ Kuid tõttki saame teada une läbi.“
Mercutio: „Sa usud? Nägid kuninganna Mabi?“
 
 
 
Mis juhtub pärast seda, kui Romeo näeb kuninganna Mabi unes? William Shakespeare’i kirjutatud traagiline ja siiras armastuslugu on juba sajandeid publiku südameid võlunud. Sergei Prokofjevi ballett „Romeo ja Julia“ aga alates 1938. aastast, mil toimus maailmaesietendus. Sellest ajast on Shakespeare’i vaimustav teos ehtinud pea kõiki maailma suuri ja väiksemaid balletilavasid. Vanemuise lava jaoks on see juba kolmas lavastus.
«Romeo ja Julia» on olemuselt draamaballett, st teos nõuab tantsijatelt näitlejameisterlikkust usutavate karakterite loomisel ja lavastaja Zuska lavastus veelgi enam. Tema koreograafia on rikas sulam nüüdisaegsetest balletistiilidest ning tegelaste liigutustel on tunnetuslik alus – tants on nähtavaks muudetud inimhinges toimuv draama.
„Romeo ja Julia“ uuslavastus on vaatamist väärt. Shakespeare’i «Romeo ja Julia» on leidnud sedavõrd ohtralt mitmesuguseid tõlgendusi nii kinolinal, draama-, ooperi- kui ka balletilaval, et tundub võimatuna leida täiesti uus interpretatsioon. Kuid Tšehhi koreograaf-lavastaja Petr Zuska on seda suutnud, tuues loo keskpunkti armunud Romeo ja Julia asemel hoopis paater Lorenzo, kelle hingedraama balletti raamistab.
 
Just Lorenzo «headus juhib meid kaudselt loolõpu tragöödia poole», selgitab lavastaja kavalehel, «ja mis kõige hullem – ta ise jääb ellu». Loo teine käivitaja on veelgi ootamatum – kuninganna Mab, «unenägude ja varjude riigi kuninganna», kes kehastab «ennustamatust ja kontrollimatust». Mustale, ahastuses visklevale, harmooniat taotlevale Lorenzole vastandub Mabi valge ja vaikne, balleti tegelastele nähtamatu, kuid lakkamatult nende saatust suunav, siugjalt salakaval ja vonklevalt vallatu tegelane.
 
Must preester Lorenzo ja valge kuninganna Mab valitsevad mustvalgetes toonides maailma, millesse värve toovad inimeste rollidest tulenevad rõivaste värvid: naiste – Capulettide – punane ja meeste – Montecchide – sinine. Zuska lavastuses on vaenutsevad suguvõsad asendatud võistlevate sugupooltega ning tragöödia konflikt tuleneb noorte (Romeo ja Julia, aga ka Mercutio) allumatusest ühiskonna ettemääratud korrale.
Julged valikud, ootamatud lahendused ja uudne tegelaskujude käsitlus on värske ja originaalne. Lavakujundus ja kostüümid sobivad igasse ajastusse. Prokofjevi muusika on aga aegumatult isikupärane.
 
Häid balletielamusi teilegi!
 
JG

Leia meid

Meil on lehel 35 külalist ja 0 liiget