Prindi

E.Mandla

 Kevadel asus Järve Gümnaasiumis psühholoogina tööle Ene Mändla. Coolileht võttis temalt tutvustava intervjuu.

Mis meenub esimesest tööpäevast Järve Gümnaasiumis?
Oli tunne - mind oodati. Mind võeti vastu soojalt ja toetavalt ja see on mulle väga tähtis.

Kuidas Teist psühholoog sai?
Mul oli soov muuta maailm paremaks. See soov on alles ka täna.

Kas tööle asumine oli esmane kokkupuude Järve Gümnaasiumiga või eelnes ehk mõni varasem kokkupuude/teadmine seoses selle majaga?
See oli minu esimene kokkupuude koolitööga üldse. Ma pole varem koolis töötanud.

Millised tööd-tegemised on Teie varasemas kogemuste pagasis?
Olen töötanud keemiatööstuses, pangas ja nõustajana. 15 aastat olen nõustanud peresid rehabilitatsiooniteenusel ja olen töötanud ja olnud abiks sõltlastele. Tegelen ka täna võlanõustamisega.

Milline eredaim mälestus meenub oma kooliajast?
Ühised reisid ja klassiõhtud. Meie klass oli väga sõbralik. Suhtleme üksteisega tänaseni. Sõprusring on aastatega kasvanud, kuna ka abikaasad käivad meie koosviibimistel.

Milline õpilane Te ise olite?
Olin päris hea õpilane. Osalesin suusa- ja kergejõustikutrennides ning õppisin veel muusikakoolis flööti. Muusika meeldib mulle ka täna. Olen ligi 30 aastat puhkpilliorkestris flööti mänginud.

Mis Teid elus innustab?
Elu ise, sest pakub piisavalt huvitavaid väljakutseid näiteks - kooli tööle tulek.

Kuidas Te pingelisest tööst puhkate ja energiaga laete?
Mulle meeldib sportimine ja reisimine ning looduses viibimine. Mulle meeldib käia jõusaalis, sõita rattaga. Minu rattasõidu päeva rekord on 66 km.

Milline oleks Teie soov kooliperele ja kolleegidele?
Kooliperel on juba kõik olemas - sõbralikkus, üksteise toetamine, heatahtlikkus ja mõistmine ning teadmine, et me peame neid ise kõik koos hoidma.

JG

Klikke: 344