Prindi

Martiska

Päev algas väikese viperusega, aga selle viperuse tõttu saime õppepäeva lõpus kiita. Nimelt oli buss, mis meid kohale pidi viima, katki läinud ja me hilinesime peaaegu ühe tunni. Koos matkajuht Ingrid Kuliginaga otsustasime kogu programmi läbi teha kahe grupiga samaaegselt.


Matkasime kaunil maastikul hanereas, et taimestikule mitte liiga teha. Käisime ära kolme järve juures – Kuradijärve, Ahne järve ja Martiska. Saime teada, et Kuradijärv on väga sügav ja on viimaste aastate jooksul palju madalamaks jäänud. Põhjuseks on Jõhvi linn, mis saab oma veed Kurtna järvestikust.
Martiska ääres sõime ja kuulasime konnade kontserti. Giid Ingrid seadis samal ajal valmis õppevahendid. Kõigepealt õpetas ta õpetajaid ja selgitas, mida me seal tegema peame. Seejärel kogunesid klassid oma õpetaja juurde ja giid tõi järvest pisiloomi. Konnakullest tundsid kõik, aga oli ka neid, keda me alles õppima hakkame. Kõige huvitavam oli vaadata tondihobu vastset, kes on tõeline röövloom – ta sõi ära ühe konnakullese. Seejärel ronis ta ühe teo kõhu alla ja meile tundus, et nad võitlesid. Pärast saime teada, et ta sõi seal hoopis ühe ussikese ära.
Aeg oligi sealmaal, et tuli hakata ära sõitma. Ja siis saime oma kiidu. Giid Ingrid ütles, et kui tuleb tööd teha kahe rühmaga korraga, siis need on ainult Järve Gümnaasiumi lapsed, kellega seda teha saab. See oli muusika õpetajate kõrvadele! Eks me ise tea, kui palju tuleb enne korraldada ja selgitada, korda luua ja vahel ka riielda. Aga kui meie lapsi lõpptulemusena kiidetakse, siis on kõik hästi!

Õp K. Raidma

Klikke: 503