LamotidFotod: Peeter Lilleväli

17. märtsil 2017 olid Kogemuste jahi külalisteks meie kooli vilistlased õde ja vend Kadi ja Karli Lambot. Nad rääkisid 9a., 9b. ja 12. klasside õpilastele, milline soe tunne valdas neid oma kooli tulles.

Karli iseloomustas kooli - ilus, tore ja soe koht, täna ei saa võrrelda omaaegset praeguse kooliga.

Soovitused kohtumiselt:

Tööd tuleb teha - tööl peab olema põnev! Mitte-eestlastega suhtlemine annab suure boonuse ja rikastab omavahelisi suhteid. Õppige selgeks keeled, see on eelis terveks eluks. Ida-Virumaalt tulnud noortel on kõik samasugused võimalused kui teistest koolidest ja linnadest inimestel.

Soovitused edasiõppimiseks: õppige baasaineid, jälgige oma südamesoove, sest valikuvõimalused on hästi suured ning valesid asju ei ole võimalik õppida. Kadile on öeldud, et ta juhib ettevõtteid nagu arst: diagnoos - prognoos - ravi.

Kohates tööasjus inimesi Kohtla- Järvelt või Ida- Virumaalt, tekib tunne, et oleme sugulased.

Kohtumisel oli kohal ka "Põhjarannik", kelle artiklid ilmusid 29. märtsi lehes, hariduse rubriigis "Kohtla-Järve koolist Eesti eliiti" ja "Koolist helged mälestused".

Täname, vilistlasi ja kohtumiseni kooli juubelil!

Arendusjuht


Kooliraadio intervjuu Karli Lambotiga

 

1)Mis aastal Te läksite meie kooli ja millal lõpetasite?

1977. aastal alustasin ja 1988. aastal lõpetasin keskkooli.

2) Millised mälestused teil meenuvad seoses kooliraadioga?
Head mälestused. See oli õpilaste jaoks üks eneseväljendamise võimalusi.

3) Kuidas olite seotud kooliraadioga?
Olin üks saatejuhtidest. Tehnilise poolega ma ei tegelenud.

4) Milline oli kooliraadio mõte/eesmärk kooli jaoks?
Ilmselt täitis kooliraadio mitut eesmärki. Algselt oli peamine muidugi info edastamine. Samuti said tegusamad noored end rakendada. Aastatel 1987 ja 1988 omandasid raadiosaated poliitilise värvingu, nii nagu see tolle aja ühiskonnamurrangule oli kohane.

6) Kuidas kooliraadio tegutses? Milline oli päevaplaan/nädalaplaan?
Kui ma õigesti mäletan, siis pikem 10-15 minutiline saade toimus kord nädalas (vist neljapäeva hommikul). Tegin vist saadet pealkirjaga „Rauda tuleb taguda kuni ta veel on punane“. Mõnikord tegime saate eelneval päeval Raul Velbaumi juures valmis ja salvestasime kassetile, sest pelgasime, et poliitilise sisu pärast kooli juhtkond katkestab saate. Sellisel juhul panime kasseti mängima, ise lahkusime raadioruumist, aga ukse keerasime lukku. Mingeid suuri pahandusi meiega ei juhtunud, kuid vahetevahel mõnevõrra pahandati küll.

7) Kas teate, kes sel ajal kooliraadios tegutsesid?
Tehnilise poolega tegelesid vist Elor Männimägi ja Olaf Tärk. Sisulise poole tegijaid oli ilmselt rohkem. Mäletan Raul Velbaumi, Agu Vahurit, Toomas Moori ja ennast.

8) Millist muusikat ja milliseid saateid sel ajal kooliraadios kajastati? Kuidas toimus teemade valik?
Muusika oli suures osas raskem rock muusika. Saated olid ilmselt uudised ja ühiskondikult poliitlised.

9) Milline oli sel ajal tehnika? Kas oli tehnikaga seoses probleeme? Kirjeldage.
Kasett- ja lintmagnetofonid jms nõukogude tehnika. Kindlasti oli sellega probleeme, aga detaile ma ei mäleta.

10) Kas Teie arvates peaks kooliraadio traditsiooni jätkama? Miks?
Loomulikult. Noored peavad saama võimalusi erinevaid asju teha ning kooliraadio annab suurepärase kogemuse.

KJJG Raadio

Leia meid

Meil on lehel 35 külalist ja 0 liiget