Prindi
diana
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Diana Villemson asus tööle Järve Gümnaasiumisse sel õppeaastal 1B. klassi klassiõpetajana.
 
Mis meenub esimesest tööpäevast Järve Gümnaasiumis
Oi, see oli väga põnev. Kui võtad esimese klassi, kus sa ei ole näinud ühtegi õpilast, on alati suur põnevus ja uudishimu. Vaadates õpilaste kohkunud nägusid, püüdsin neile kohe kindlustunnet luua, et oleme kõik koos. No pilk jooksis ikka isa, ema poole. Tore oli kohtuda klassis vanematega, kes olid  rohkem ärevuses, kui laps, kuid nende naerusuud ei unune. Kolleegidega sain kohtuda ja tutvuda enne õppetöö algust õppenõukogus, mis tegi minu esimese tööpäeva kindlamaks ja julgemaks.
Kuidas Teist õpetaja sai?
Kui ma veel olin väikene plikatirts, meeldis mulle väga mängida nukkudega. Juba siis ütlesid mulle mu vanemad, et:“ sinust saab õpetaja.“. Olles peale Pisipeda lõpetamist tööl lasteaias 8 aastat, kutsuti mind tööle kooli. Olin julge, olen avatud väljakutsetele ja kaua ei mõelnud. Sellest sai alguse minu töö õpetajana, ikka- õppides ja õppides edasi. 
Kas tööle asumine oli esmane kokkupuude Järve Gümnaasiumiga või eelnes ehk mõni varasem kokkupuude/teadmine seoses selle majaga?
Selle majaga on koolipõlvemälestus. Siis oli 1. Keskkool. Ise õppisin Kohtla-Järve 4. 8 klassilises koolis. Nimelt oli meie koolis remont, pakun, et olin 5. klassi õpilane. See koolimaja tundus siis mulle nii suur ja siin oli nii palju õpilasi. Meie aga käisime õhtupoolses vahetuses ja ega meid eriti omaks siin majas ei tahetud võtta.
Kas Järve Gümnaasiumi kooliellu sisseelamine ja traditsioonidega tutvumine tuleb lihtsalt?
Iga uus on raske. Sisseelamine ei ole olnud raske, abivalmis kolleegid, juhtkond on alati abiks olnud. Traditsioonid on need, millega olen tutvunud, kuid saan rohkem teadmisi, kui mingi üritus juba tulemas. Eks nende õppimine võtab aega .
Millised tööd-tegemised on Teie varasemas kogemustepagasis?
Enda tööd ja tegemisi alustasin lasteaiakasvatajana. Seejärel läksin tööle Ahtme Gümnaasiumisse, kus oli minu väljakutseks „keelekümblus.“ klassiõpetaja. Läbides pikad koolitused, olengi töötanud klassiõpetajana juba pikka aega. 
Milline eredaim mälestus meenub oma kooliajast?
Enda kooliajast meenub mulle ikka enda 1. september, kui ma koolivormis ja valgetes sukkpükstes ning ilusad lipsud peas koolimajja sisenesin. Toimus aktus ja meenub esimene õpetaja. Põnev hakkas, kui läksime juba koju ja nii nagu lapsed ikka otsustasime sõbrannaga võidu joosta. Muidugi lõppes see kurvalt- lõhkised sukkpüksid, pisarates nägu, katkised põlved ja ema kurvastus. 
Milline õpilane Te ise olite?
Enda kooliajal olin eeskujulik õpilane. Võtsin aktiivselt osa klassivälisest tegevusest: laulsin ansamblis, esinesin võimlemisrühmaga.  
Mis Teid elus innustab?
Minu perekond, lapsed ja väike lapselaps. Töös õpihimulised õpilased, püüdes neid motiveerida, suunata, juhendada ja olla neile, kui abimees.
Kuidas Te pingelisest tööst puhkate ja energiaga laete?
Mulle väga meeldib loodus. Omades talu väikeses metsatukas, on mul võimalus palju jalutada metsas, vaadata ning nautida linnulaulu- sellest saan ma energiat.
Milline oleks Teie soov kooliperele ja kolleegidele?
Kõik inimesed on erinevad ja erilised. Märka kaaslast, ole abivalmis ja tähelepanelik. Püüa mõelda positiivselt ja ka seda teistele anda. Koostöös peitub jõud. Iga inimene on väärtus, mis meie ümber on.
 
Küsitles Tea Kivirand
 
Klikke: 3071