Artikli sisukord

Kooli 1984./85. õppeaasta kroonikaraamatus on kirjas: „Väikesi tegusid võib unustada, suuri mitte.

Minevikku aitavad paremini mõista muuseumid, nüüdsest ka Kohtla-Järve 1. Keskkooli oma.”

Muuseumi alguseks on märgitud 15. mai 1985.

Siis kandis muuseum nime Lahingukuulsuse tuba ja selle  rajamise algatajaks oli kooli ajalooõpetaja Helle Ruusmaa. „Ekspositsiooni võib tinglikult jaotada kolme ossa: Suure Isamaasõja, kodulinna ja oma kooli ajalugu. Väljas on dokumendid, fotod, esemed vennasvabariikidest kooli rahvaste sõpruse klubile saadetud kingitused. Ekspositsiooni kokku pannes oli meeldivaid üllatusi. Näiteks ühe vana maja pööningult leiti fotod 20-ndate aastate Kohtla-Järvest,” rääkis õpetaja Ruusmaa.Pärast restaureerimist said need  unikaalsed fotod koha meie kooli ajalootoas.

 

            Kui lahingukuulsuse toa  asutanud ajalooõpetaja Helle Ruusmaa kolm aastat hiljem koolist lapsepuhkusele läks, jäi tuba mõneks ajaks peremeheta. Õige pea mõistsime, et selline tuba ennast ei õigusta. Sõjasündmused jäävad rahuaja lastest liiga kaugele, liiati puudus perspektiiv olemasolevat väljapanekut laiendada. Siis otsustasimegi hakata kooli ajalugu uurima. 22. märtsil 1988 avasime Lahingukuulsuse toas uue väljapaneku, millega koos muutus senine nimetus kooli ajalootoaks, hiljem kooli muuseumiks.

Kooli ajaloo muuseumi eesmärgiks sai:

  • koguda ja süstematiseerida materjale kooli ajaloost,
  • kasutada vilistlaste abi mälestuste jäädvustamisel ja kooli ajaloo uurimisel,
  • tutvustada kooli ja linna ajalugu õpilastele ja teistele huvilistele, korraldada näitusi,
  • juhendada õpilastest kodu-uurijaid,
  • kujundada õpilaste väärtushinnanguid, õpetada mõistma kultuuriväärtusi,
  • tuua õpilased arusaamisele,et me kõik elame ajaloos ja meist kõigist jääb jälg ajalukku.

29. novembril 1993. aastal sai muuseumi asukohaks endine raamatukogu ruum. Avaram ruum andis laiemad võimalused muuseumi õpilaskesksemaks muutmisel.

Põhilisteks huvilisteks muuseumis toimuva vastu on ennekõike oma kooli õpilased ja vilistlased, kuid külalisi on olnud ka kaugemalt. Õpilastest giidid on kooli ajalugu tutvustanud külalitele Saksamaalt Nordersdedtist ja sõpruskoolile Outokumpust, üliõpilastele Oslost ja Stockholmist, õpetajatele Leedust, Lätist, Taanist ja Suur-Novgorodist, RSK-aegadest õpilasdelegatsioonidele Taga-Karpaatiast, Lätist, Leedust, Moldovast, Ukrainast, Moskvast, Usbekistanist jm.

Vilistlasõhtu kooliajaloo toas 09.04.94.

Külalised Läti Vabariigist 12.11.96

Väljavõte külalisteraamatust.

Kooli ajalootoas kooli endine direktor Helgi Viirelaid ja ajalooõpetaja Elga Lekk, kroonikast läinud aastatele kinnitust saamas. 1996


Kooli muuseumi üheks eesmärgiks on läbi aastate olnud näituste ja muuseumitundide korraldamine, mis aitavad äratada huvi kultuuri, ajalooliste sündmuste ja oma kooli ajaloo tundmise vastu.

Näitusega „Eduard Viiralt – 100” tähistasime Eesti tuntud graafiku 100-ndat sünniaastapäeva. Näitusel olid väljas autori graafiliste lehtede reproduktsioonid tema tähtsamatest töödest. Paralleelselt tööde tutvustamisega rääkisime tema tööde tähtsusest meie kultuuris, õpilased said lühiülevaate autori elukäigust, elust Pariisis ja koduigatsusest.

            Huvitavaks kujunes näitus „Kalju Suur ja tema fotod”, mille raames korraldasime viktoriini „Tunne meie kultuuritegelasi”. Fotodel oli jäädvustatud 56 nummerdatud meie vabariigi kultuuritegelast. Raido (4.C) tundis ära 21 õiget ja Kaire (11.A) 43. Ka õpetajad testisid oma kultuurialaseid teadmisi.

            1999./2000. õppeaasta kroonikas om kirjas, et 1. detsembril avasime oma kooli ajaloo muuseumis näituse „80 aastat eestikeelset Tarti Ülikooli” Näituse eesmärgiks oli tutvustada alma mater’i 367 aastast ajalugu üldse, kuid erilist tähelepanu pöörasime eestikeelse ülikooli asutamisele 1919. aasta 1. detsembril. Meie kooli 46-st õpetajast oli Tartu Ülikooli vilistlasi 21. Õpilaste ettepanekul koostasime näituse kaheosalisena: esimene osa tutvustas ülikooli ajalugu, teine osa oli kokku pandud õpetajate-vilistlaste tudengiaegsetest fotodest. Õpilaste huvi väljapaneku vastu oli suur.

Näitus „80 aastat eestikeelset Tartu Ülikooli” 1. dets. 1999

            Näitus „Rahvad meie kõrval” oli pühendatud hõimunädalale. Kooli muuseumis on hulgaliselt erinevate rahvuste rahvariides nukkusid. värvilisi pilte , kingitusi aastatetagustest sõprusfestivalidest. Nii saime meie hõimurahvaid esindama ungari, karjala, soome, komi, udmurdi nukud, üldse oli näitusel väljas45 rahvariides nukku, kokku 17 rahvuse esindajat.

Hõimunädalale pühendatud näitus „Rahvad meie kõrval” 16.-23.10.98 Foto R. Kukk.

 

 

 

 

 

 

 


23. veebruaril 1999 toimusid vabariigi 81. aastapäevale pühendatud pidulikud aktused, kus päevakohase sõnavõtuga esines meile külla sõitnud Eesti vabariigi Riigikogu esimees Tunne Kelam. Samal päeval korraldas kooli direktor Sirje Jõemaa õpilaste esindusele ja õpetajatele traditsioonilise vastuvõtu kooli muuseumis.

Õpilaste esindus direktori vastuvõtul kooliajaloo toas 23.02.99 Foto T. Kelam.

Õpetajad direktori vastuvõtul 23.02.99

Kooli arvates on viimaste aastate üheks kauneimaks tavaks klassi kokkutulekud., mis on pühendatud keskkooli lõpetamise 50. aastapäevale. Selle ilusa traditsiooni algatajaks olid 1949. aastal I lennu lõpetanud. Igal juunikuul kogunetakse kooli muuseumis samal kuupäeval, kui toimub gümnaasiumi lõpuaktus. Kokkusaamisel meenutatakse oma kooliaega, uuritakse muuseumis talletatud aastatetaguseid pilte, tutvutakse kooli ajalooga, õnnitletakse värskeid lõpetajaid.

I lend 50 aastat hiljem 26.06.1999 

I lennu eeskujule on järgnenud II, III, VII, VIII ja IX lend. Need on alati oodatud ja toredad kohtumised, mis aitavad tugevdada sidet oma kooli vilistlastega, täiendada muuseumis olevat fototeeki.

50 aastat keskkooli lõpetamisest 14.11.01
III lend 2001.

 

VII lennu esindus kooli ajaloo muuseumis 12.06.05

Igal aastal aprillikuus korraldame muuseumis näituse teemal „Abituurium läbi aastate”. Väljapaneku koostamisel kasutame kroonikates olevaid fotosid I kuni XII klassini.


Kodanikupäeva tähistamine kooliajalootoas 27.11.2000

Õpetaja Reet Kuke ( 2.A) ja Renna Milva (2. C) lapsed alustasid muuseumitundi ajakohase luulepõimiku ja lauluga.

Vabariigi 85. aastapäeva auks korraldasime muuseumis Tunne Kelami fotode näituse „Eesti tee vabadusele”. Autor esitas oma väljapanekul olulisi momente Eesti dramaatilisel üleminekuteel Nõukogude Liidu provintsist iseseisva Eesti Vabariigi taastamisele ajavahemikul 1988 – 1990.

Näitust külastas 381 õpilast koos klassijuhatajatega. Näitust ja muuseumitunde hindasid õpilased huvitavaks ja vajalikuks.

4. A muuseumitunnis „Eesti tee vabadusele”. 20.02.03

Näitus „Eesti Vabariigi vapi saamislugu” sai kaheosaline:
1) lühike ajalooline taust vapi saamiseks korraldatud konkurssidest a. 1919-1925,

2) Eesti iseseisvuspäeva tähistamine koolis läbi aastate.

Õpilased külastasid  näitust meelsasti ja mulle tundus, et nad said lisa ajalootunnis saadud teadmistele.

 


Igal koolil on oma ajalugu. Oma kooli ajalugu võime tänasest mõõta 88 aastaga. Need aastad peidavad endas palju erinevaid traditsioone, millest üks tähtsamaid on kooli juubeli tähistamine.

Kui 1997. aastal valmistasime ette kooli 75. juubeli tähistamist, otsustasime ajaloo konverentsil käsitletavad teemad pühendada Kohtla-Järve kaevanduse algkoolile. Järgmisel, so 80. aastapäeval, meenutasime oma uurimistöödes aastaid 1939-1971. 2007. aastal toimunud konverentsil rääkisime Katse tänava majas käidud ajast. 1. septebril möödus 36 aastat siia majja tulekust. Konverentsiks koostatud ettekanded tuginesid peamiselt vilistlaste mälestustele. Mälestusi kasutasid õpilasted kooli ajaloost uurimistööde koostamisel. Täna on meil olemas ülevaade oma kooli ajaloost 1922. aastast kuni tänaseni.

Suur tänu kõigile, kes aja maha võtsid ja olid nõus oma mlestused kirja panema ning neid meiega jagama. Kõik teie abiga kirjapandu on kooli ajaloo muuseumis ja on kättesaadav kõigile huvilistele.

Koolijuhatajate-direktorite puu a. 1922-2007
Autor Ingrid Olde, teostaja Renna Milva, foto Andres Mikkor

Fotosid kooli tähtsündmustest uurib 2005. aastal lõpetanud vilistlane Maria Kupinskaja – kunagine kooli ajaloo uurija. 

 


Kooli kroonikatest leiame mitmete tuntud inimeste nimed, nagu Robert Frazure (kunagine USA suursaadik Eestis), Mart Laar, Marju Lauristin, Igor Gräzin (EV Riigikogust), Tunne Kelam (Euroopa Parlamendist), Andrus Ansip (peaminister), Urmas Paet (väisminister), Tõnis Lukas (haridusminister). Külalisteraamatust võib leida sissekandeid EV presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja Riigikogu esimehe Ene Ergma allkirjaga.

            Oma visiiti koolis alustas peaminister Andrus Ansip kooli muuseumist. Seal tutvustas ta Eesti Vabariigi 90-ndale juubelile pühendatud väljapanekuga „Eesti lipu ajaloost” andis positiivse hinnangu tehtule ja tegi sissekande külalisteraamatusse.

Käesoleva aasta 5. märtsil toimus EV Riigikogu teabepäev Ida-Virumaal. Teabepäeva raames külastasid riigikogu saadikud eesotsas Ene Ergmaga ka meie kooli. Muuseumis andis koolist külalistele lühikese ülevaate direktor Kalmer Puul.

 


Kooli ajaloo muuseum külaliste ootel.

Täna julgeme väita, et kooli ajaloo muuseum on ennast igati õigustanud.

Selle rajamine sai teoks tänu paljudele toetajatele:

  • kooli juhtkond, kes mõistis selle olemasolu vajadust,
  • Arthur Ruusmaa (selleaegne Põlevkivimuuseumi direkor), kes muretses esimesed pildid kooli varasematest aastatest,
  • alati abivalmis kolleegid Helle Ruusmaa ja Pille Piik,
  • vilistlased, kes olid nõus oma mälestused kirja panema ning neid meiega jagama,
  • õpilastest uurimistööde koostajad,
  • õppealajuhatajad, majandusjuhataja Anu Masing ja kooli sekretär Anne Mägi, kes on olnud abiks igapäevaste probleemide lahendamisel,
  • koolijuhid, kes mõistavad vajadust toetada muuseumi materiaalselt,
  • fotograafid Andres Mikkor, Arvo Lekk, Reet Kukk jt.

Kooli ajaloo muuseum arvudes seisuga 1. juuli 2014:

11167 fotot kooli ja linna ajaloost,

943 väljalõiget ajakirjandusest,

974 eset, neist 205 kooli kroonikaraamatut,

26626 registreeritud oma kooli õpilast, 4075 külalist väljastpoolt kooli,

86 temaatilist näitust koos 1100 muuseumitunniga,

57 uurimistööd, neist 15 kooli ajaloost,

51 temaatilist mappi,

29 videot,

5 konverentsi korraldamine kooli aastapäevade tähistamiseks.

Ajalooraamatu "Kohtla-Järve esimese kooli lugu 1922 - 2012" koostamine,

Arvame, et muuseumi on vaja ennekõike koolile endale, sest muuseum hoiab järjepidevust, sidet erinevate põlvkondade vahel ja on pärandi hoidja.

Ülevaate kooli ajaloomuuseumist koostas
muuseumi õpetaja Elga Lekk
(1988 - 2014)
1.07.2014