Minu eriline kevad algas vabariigi valitsuse uudisest: 13.märtsil tuli teade, et kõik koolid üle Eesti suletakse. Tavalise koolitöö asemele tuli distantsõpe. Alguses see uudis rõõmustas, mõne aja pärast mitte, kuna tulekul olid eksamid. Nendega seoses on igal aastal olnud palju sigimist-sagimist, nagu ka selle aasta alguses arvasime. Kuid sel aastal on kõik hoopiski teistmoodi. Keegi ei osanud ette kujutada, et nii juhtub. Põhikooli eksamid jäävad ära! Vot see oli alles üllatus! Kogu see õppeaasta, mil nägime palju vaeva, varises järsku kokku.
Distantsõpe oli esimesel nädalal üpris keeruline, oli palju tööd ning segadust. Teisel nädalal oli juba lihtsam, kuna nii meie kui ka õpetajad oskasid planeerida õppetööd. Kohati võib ära harjuda, aga samas on mõnes aines poole rohkem koduseid töid ja tunnitöid, võrreldes sellega, kui veel koolis käisime.
Nii palju kui olen suhelnud oma klassikaaslastega, on kõik mulle rääkinud, et soovivad minna taas kooli. Ainukesed, kel see soov puudub, on mõned poisid, kelle argipäevad mööduvad arvutimänge mängides. Minus tekitab see olukord kurbust, kuna sõpradest tunnen puudust ning isegi mõnest õpetajast.
Marianna Kalnina,
9. klassi õpilane