Prindi

vailihisp

Meie EttevĂ”tliku Kooli koordinaator Vaili Viirlaid vĂ”ttis vastu pĂ”neva vĂ€ljakutse ning sĂ”itis Hispaaniasse 😉. Mitte pĂ€riselt, vaid ikka videosilla vahendusel ning andis mitu pĂ”nevat tundi Rocca Al Mare Hispaania Ă”ppekeskuse Ă”pilastele. Intervjueerisin Vailit ning Hispaania Ă”ppekeskuse kooliosa juhti Getter Kallast pĂ€rast seda, kui olin osalenud nende kodunduse tunnis.


Getter, palun tutvustage ennast ja Rocca al Mare Hispaania Ôppekeskust
Mina olen Hispaania Ă”ppekeskuse Ă”ppetooli juht ja Ă”petaja. Hispaania Ă”ppekeskus on Rocca al Mare kooli koduĂ”ppe tugikeskus, mis tegutseb Marbellas ja meil tĂ€itus viis Ă”ppeaastat. Meile tulevad Ă”pilased, kes on oma kodukoolis lĂ€inud koduĂ”ppele vanemate töö vĂ”i laste spordi- ja huvialade tĂ”ttu liikunud Marbellasse. Kuna nad kodukoolis kĂ€ia ei saa ja koduĂ”pe nĂ”uab vĂ€ga palju lapsevanema tĂ€helepanu, siis on nad leidnud ĂŒles meid. Meie aitame neil omandada pĂ”hiainete riiklikku Ă”ppekava: kĂ”ik, mis lapsed peaksid kodukoolis omandama, Ă”pivad nad meie koolis Ă”petajate valvsa pilgu all ja hiljem saavad vastava tunnistuse, millega saavad minna kodukooli tagasi. TĂ€nu sellele ei pea lapsed kodukoolis programmi kordama, mis neil nĂ€iteks seitsme nĂ€dala jooksul lĂ€bimata jĂ€i. Lapsed kĂ€ivadki kas 7 nĂ€dalat vĂ”i 14 nĂ€dalat meie koolis, oleneb sellest, kui pikalt pere peab vÔÔrsil olema. Nagu ma ĂŒtlesin, meie olemegi tugiĂ”ppekeskus ja keskendume pĂ”hiainetele. Nendeks on eesti keel, matemaatika, loodusĂ”petus, kirjandus, ajalugu ja inimeseĂ”petus. Loovained tulevad juurde projektidena. Praegu ongi meil kaks nĂ€dalat olnud Ă”petajaks Vaili, kes on teinud kodunduse tunde ja Ă”petanud kĂ€sitööd. Meil on projektipĂ”hisena nii muusika- kui ka liikumisĂ”petus, teeme neid nĂ€dalas korra. MĂ”nel nĂ€dalal on midagi rohkem, mĂ”ni nĂ€dal jÀÀb ĂŒldse vahele. See tĂ€hendab, et neid aineid ei lĂ€bi me riiklikust Ă”ppekavast lĂ€htudes tĂ€ies mahus. Meil kĂ€ivad Ă”pilased ĂŒle terve Eesti erinevatest koolidest. Sellel Ă”ppeaastal oli meil Ă”pilasi 41 erinevast koolist.

Kas teie kool oli distantsÔppeks valmis?

Tegelikkus on see, et meie Ă”ppekeskuses kĂ€ib Ă”pe hoopis teistmoodi. Meil ei ole tavapĂ€raseid tunde, meil ei ole ka tavalisi Ă”petajaid. Meie Ă”pilased Ă”pivad Ă”pijuhiste jĂ€rgi. See tĂ€hendab, et Ă”petajad ongi juhendajad, kes teevad Ă”pilastele esmaspĂ€evaks terve nĂ€dala Ă”pijuhised ette: panevad kirja, mida lapsed tegema peavad, millised on tĂ¶Ă¶ĂŒlesanded. Nende Ă”pijuhistega peavadki Ă”pilased iseseisvalt toimetama. PĂ€eva jooksul toimuvad ka konsultatsioonitunnid, et saada tagasisidet, kuidas on Ă”ppetöö edenenud, mida Ă”pilased on omandanud ja kas nad on kĂ”igest Ă”igesti aru saanud. Kui neil on tekkinud kĂŒsimusi, siis saavad nad nendele vastused. Need Ă”pijuhised ongi loodud nii, et Ă”pilased peavad saama iseseisvalt teema omandatud, selgeks, kinnistatud ja on vĂ”imelised enesekontrolliks. Tegelikult meie elu jĂ€tkus tĂ€pselt samamoodi, lihtsalt ainuke asi oligi see, et konsultatsioonid toimuvad nĂŒĂŒd lĂ€bi ZOOMi ja meie Ă”petajatena pidime oma töökorraldust muutma, nĂ€iteks töölehti vĂ”i lisamaterjale ei saanud enam paljundada. Muu jĂ€tkus tĂ€pselt nii, nagu oleme alati teinud. Meie ĂŒleminek oli valutu, aga pigem on igatsus silmast silma suhtlemise ja sellise ĂŒhise olemise jĂ€rele.

Kuidas leevendate praegu suhtlemisvajadust?

Olemegi ZOOMi tunde teinud. EsmaspĂ€eviti alustame nĂ€dalat ĂŒhiselt hommikuringiga, kus arutleme erinevate teemade ĂŒle. KolmapĂ€eviti on meil virgutusvĂ”imlemise hommik, neljapĂ€eviti kunstitunnid, „saame kokku” raamatuklubi-kohvikus, reedeti on alati lĂ”puring. PĂ€eva jooksul on konsultatsioonid, seal vĂ”etakse ka pĂ€ev kokku: antakse tagasiside tehtule. See suhtlus on intensiivsem. Oleme endiselt sellisel seisukohal, et ainetunde ZOOMis ei tee. Me ikkagi rĂ”hume sellele, et Ă”pilased on vĂ€ga iseseisvad ja saavad tĂ€nu Ă”pijuhistele ise kĂ”ik selgeks.
Mida vÔtate kaasa sellelt distantsÔppelt?
Ma arvan, et mina vĂ”tan ikkagi selle mĂ”tte, et inimlik kontakt on see, millest inimesed hakkavad esimesena puudust tundma. Lapsed, kes ĂŒtlesid, et neile koolis ei meeldi, igatsevad nĂŒĂŒd vĂ€ga kooliskĂ€imist. Ja seda ĂŒtlevad nad just ka Ă”petajate pĂ€rast: nad tunnevad puudust Ă”petaja patsutusest Ă”lale, et kĂ”ik saab korda, kĂ”ik lĂ€heb hĂ€sti. Ja Ă”petajana vĂ”tan kaasa sellise julguse „teha Ă€mbreid” - see on tĂ€iesti okei! Kui midagi lĂ€heb valesti, kui midagi vĂ€lja ei tule, siis homme on uus pĂ€ev ja saab uuesti katsetada. Ma arvan, et see julgus katsetada midagi uut ja vigu teha, nĂ€itab ka lastele, et see on tĂ€iesti okei. Julgeme kolistada Ă€mbreid!

Vaili, kuidas Sina kui Ôpetaja siin tunde andes hakkama said?

Minule meeldivad ĂŒldse sellised, pea ees, vette hĂŒppamised. Ma ĂŒtlesin ka Getterile esimesel kohtumisel, et mulle meeldib nende Ă”ppekeskuse mĂ”tteviis, et nad panevad oma lapsed julgemalt, iseseisvamalt tegutsema just tĂ€nu Ă”pijuhistele. Mina olen ka ise Ă”petajana pĂŒĂŒdnud teadvustada endale, et lapsi tuleb usaldada, anda neile eksimisvĂ”imalusi ja nemad teostavad oma tegevused kĂ”ik oma kogemuste kaudu. Kui kogemus puudub, siis nad teostavadki omi asju vĂ”ib-olla meile arusaamatul meetodil, aga nad vĂ€hemalt proovivad ja teevad. Mulle see Ă€mbrite kolistamise idee niiii meeldis! Mul oli kohe mitu Ă€mbrit seekord ja mulle meeldis! Ma vĂ€hemalt proovisin!

Millistele Ôpetajatele soovitaksid Sina sellist kogemust?

KÔikidele, absoluutselt kÔikidele. See, et sa lÀhed korraks mugavustsoonist vÀlja. See, et sa julged minna tÀpselt sellisena, nagu sa oled, ja sa ei tea tegelikult, kuidas sind vastu vÔetakse. Minule meeldivad sellised olukorrad sellepÀrast, et ma Ôpin nendes kÔige rohkem iseenda kohta. See, kuidas ma esimene kord..... Ma polnud ammu niimoodi pabistanud, nagu ma esimeses tunnis pabistasin. Getter oli tunnis, jumal tÀnatud, et ta jÀi mulle tundi! See, kuidas mu kÔne muutus, kuidas ma ise muutusin, mis mul viga on?! Ma ju tean, millest ma pean rÀÀkima. Aga vÔÔras keskkond, vÔÔrad lapsed ja veel mÔte, et mida nad ja kuidas? Aga teine tund lÀks juba rahulikumalt, kuna Getter andis kohe tagasisidet, mis oli, kuidas oli. Muidugi pani pinget juurde ka Google Meet keskkond, et vahetult enne tundi ei teadnud, kuidas sinna siseneda ja kÔik see. Aga me vÀhemalt proovisime! Ja ma arvan, et ma sain hakkama tÀpselt nii, nagu ma seda tÀna ja eelmisel korral suutsin. Mina tÀnan Hispaania Ôppekeskust, et nad olid valmis koos minuga astuma sellele rajale ja andsid mulle suurepÀrase vÔimaluse kogeda seda metoodikat, mida Ôppekeskus jagab. Ja ma usun, et sellel on tulevikku! Juba kodulehelt lugedes esimesi lauseid.. loe see lÀbi! See on nii Àge! See on pÀris elu, mida nemad seal rakendavad.
Rocca al Mare Ôppekeskuse lugu saad lugeda siit:

Triinu Teppe,
JĂ€rve kooli huvijuht

Klikke: 1409