Augusti keskel märgati koolimaja hoovis koolihoonet pildistavat ajakirjanikku. Tema sõnul oli koolipidaja pärast kaalumist otsustanud Katse 2 koolihoonega ette võtta kapitaalsed muudatused.
Tõsi on, et 1971. aastal valminud hoone seisukorra parandamiseks on vahetatud aknaid, remonditud katuseid, majas sees said söökla, aula ja võimla kapitaalselt remonditud 15 aastat tagasi. Pärast seda on tervelt kaks korda remonditud võimla põrandat. Umbes ¾ klassiruumidest on kool viimase üheksa aasta jooksul igal aastal 3-4 klassi kaupa remontides oma jõududega korda teinud. Viimased suured kooli pidaja investeeringud olid seotud basseini, 1. ja 2. korruse põrandate vahetuse ja poiste tehnoloogiaruumi remondiga. Ka ¾ katusest on viimase nelja aasta jooksul uuendatud. Ometi on hoones veel nii palju teha, et see nõutud tingimustele vastaks: ventilatsioon, 3. ja 4. korruse põrandad, veetorustik, kanalisatsioon, akende ja kogu fassaadi soojustus, vundament, tagavaraväljapääsud, tütarlaste kodundusklass, loodusainete klassid, keldrikorrus, basseini ventilatsioon jne.
Eelmise aasta lõpus Järve kooli tellimusel üle 8 000 € eest OÜ P.P. Projekt valminud ehitusekspertiis jõudis järeldusele, et 1971. aastal kasutusse võetud ehitis on arhitektuurselt ja tehniliselt madalal tasemel ning on nüüdseks amortiseerunud ja muutunud ka ohtlikuks.
Väljavõtteid ekspertiisist:
* Ehitise vundamendid ja aluspõrandad on ekspertide sõnul püsivad, kuid amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist ja tugevdamist. Vundamendist ja soklist läbi tulev vesi kahjustab pidevalt hoonet. Samuti on ka kõik hoone välistrepid amortiseerunud, evakuatsioonitrepid ja nende varikatused on kohati konstruktsiooniliselt ebakindlad, mistõttu võib treppide kasutamisel kriisiolukorras kaasneda lisaoht.
* Kogu hoone välisperimeetri ulatuses puudub nõuetekohane pandus, mistõttu satub sademevesi konstruktsiooni ning märgab ja kahjustab nii konstruktsiooni, sisekliimat kui ka siseviimistlust.
* Hoone seinad on täiendavalt soojustamata ja välisseintes on näha pragusid ning tükkidena pudenev krohv võib ohustada hoone juures liikuvaid inimesi. Ka koolimaja varikatused on amortiseerunud ning muutumas varisemisohtlikuks.
* Amortiseerunud on nii ventilatsioonisüsteemi, kütte- kui ka vee- ning kanalisatsioonisüsteemid.
* Kõige ohtlikumaks peavad asjatundjad aga koolimaja ümbruse teede ja platside olukorda, mis võivad variseda, kuna nende all paiknevad kaevandusšahtid.
Kohtla-Järve abilinnapea Vitali Borodini sõnul on koolimaja seisund väga kehv ja kohati ka ohtlik. "Selle remontimine on nagu sõelaga vee kandmine," tõdes ta. "Tahame eeltööd (detailplaneeringu ja arhitektuurikonkursi) ära teha selleks ajaks, kui rahastusallikas selgub, et siis saaks võimalikult kiiresti ehitama hakata," sõnas ta.
Praeguse neljakorruselise õppekorpusega koolimaja ehitusaluse 2 200 ruutmeetrise pindalaga hoone asemele on planeeritud uus kolmandiku võrra väiksemale pinnale - 1500 ruutmeetrit.
Borodini sõnul on vanast koolihoonest kavas lammutada kõik peale spordisaali ja selle all asuva ujula. Tema sõnul võib uus koolimaja valmida parimal juhul nelja aasta pärast, kuid aega võib kuluda ka rohkem. Ka kooli juhtkond on seda meelt, et uue maja ehitamine on ilmselt mõistlikum kui vana lõputu lappimine. "Nii-öelda make up ehk see, mis välja paistab, võimaldab koolimajal veel enam-vähem viisakana välja näha, kuna igal aastal on mingeid remonditöid tehtud. Ka sel aastal oleme neli klassiruumi korda teinud, lisaks rajanud uusi värvikaid mängunurki. Aga kõik torud jt süsteemid pakuvad ühtelugu ekstreemseid üllatusi," on öelnud direktor Anne Endjärv. Samuti on suur probleem olematu ventilatsioon. Soojustamata akende ja laguneva fassaadi tõttu on hoone tuulise ilmaga lihtsalt külm.
2019. aasta alguses nädalavahetusel, mõned päevad enne haridusminister Mailis Repsi gümnaasiumi eraldamisega seotud külaskäiku, lõhkes külmaveetoru ja vesi jooksis õppekorpuses läbi mitme korruse keldrini välja. Kahe korruse parkettpõrandad olid paisunud nagu kartulivaod, 1. korruse ja keldrikorruse seintelt koorus värv, paneelide vahel loksub vesi siiamaani.
Erinevatel aegadel tehtud remont pole olnud süsteemne ega kõige õnnestunum. Aulas või õppekorpuse nurgaklassides võib tihtilugu olla vaid 17 kraadi sooja, sest seal on suured aknapinnad ja 15 aastat tagasi akende vahetusel soojustamata jäetud aknapõsed on tuultele valla.
Tulevase uue maja puhul on siiski oluline, et see projekteeritakse piisava suurusega. Uued majad kiputakse ehitama liiga väiksed, lähtutakse vaid minimaalsest normpinnast ning jagatakse kogupind õpilaste arvuga. See ei ole päris õige. Järve Kooli klassikomplektid ei ole väga suured - 15-19 õpilast. Kui aga tahame, et muukeelsetest peredest lapsed saaksid lisaõpet, siis rühmaõppeks on samuti eraldi ruume vaja. Hiljuti 1. korrusele välja ehitatud väikeklasse erivajadustega õpilastele on hädasti vaja ka uues hoones.
Kooli pidaja, Kohtla-Järve linn, kavatseb lammutada Katse tänaval asuva pool sajandit tagasi valminud eesti koolimaja, mis on nüüdseks täielikult amortiseerunud, ja ehitada sinna asemele uue.
Linnavalitsus algatas juulis 2020 detailplaneeringu, mis näeb ette uue koolihoone ehitamise Katse 2 asuvale krundile, kus praegu asub 49 aastat vana koolimaja, mis on kandnud nii Kohtla-Järve 1. Keskkooli kui ka Järve Gümnaasiumi nime ning muutus aasta tagasi põhikooliks, mille uueks nimeks sai Järve Kool. Põhikooliks muutumisega jäi hoonesse õppima ligikaudu 320 õpilast.
Järve Kool
(refereeritud ajalehest Põhjarannik)