Prindi
KadridKui oktoobrikuu viimasel päeval vallutavad koolimaja kõrvitsad ja zombid, sest koolis on Hallooween, siis algklasside õpetajad koos I kooliastme õpilastega peavad meeles ja tähistavad ka mardi – ja kadripäeva kombeid ja tavasid. 
Nii muutubki igal aastal novembrikuu kahekümneneljandal või-viiendal päeval I korruse koridor eriliselt valgeks. Punapõsksed piigad jooksevad trallitades ringi, nalja ja naeru jagub igale poole ja mitte ei saa aru, kas poisid ka sel päeval üldse koolis on…. 
Kadritralli „Hei, Kadrid!” tähistasime sel aastal kadrilaupäeval, 24. novembril. Aulasse sisenes iga algklass oma perena. Rändasime koos huvijuht Vailiga tema lapsepõlvemaale, kes meenutas oma põnevaid kadripäevi vanaema juures. Aulasse toodud vokk, kerilauad ja lambanahk andsid jutule ehedust juurde.
Koos tuletati meelde kadripäeva kombestikku, räägiti, et milline on ikkagi õige kadrisant ja kadrisanditamise tava, juhul kui sel õhtul ongi plaanis minna kadrisanti jooksma. 
Pidu sai hoo sisse sissepalumislauluga, pärast tuppa saamist kadrisandid ikka teretasid ja rääkisid kui kaugelt tulnud ning siis tavaliselt lauldi, tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi ja mängiti lihtsamaid mänge. 
Igale klassile sai jagatud mängude kott. Alustasime mõistatustega, selle mängu jaoks oli õpetaja Reet eelnevalt valmis teinud vastused sõnas ja pildis. Kui kõlas mõistatus, pidid lapsed leidma õige vastuse ja seda näitama. Lapsed olid tublid ja nutikad. Mõistatustele vahelduseks mängiti laulumängu Rits-rats rundibumm. 
Kadrid armastavad laulda. Korraldati laulude äratundmise võistlus. Kes tundis laulu ära, see krapsas püsti ja hakkas laulma. Kõik klassid leidsid oma laulu üles. Laulud oli valinud muusikaõpetaja Maarika.
Kadrid ka mängivad. Pererahva osavus ja kiirus pandi seekord proovile läbi kerimismängu. Võisteldi paarides, abiks olid klassijuhatajad, kelle terane pilk pani õigluse jalule. Teine kiiret mõtlemist vajav mäng oli 20-osalise susle-puzle kokkupanemine. Võisteldi iga klassi poisid ja tüdrukud eraldi.
Kadrid soovivad alati head ja seetõttu moodustati soovide ämblikuvõrk, mis hiljem heade soovide lõngakeraks kokku keriti. 
Kuid peo lõpus tuli aulasse kotermann, kes ei lubanud makil mängida. Vanarahvas ju ei kasutanud uudset tehnikat, vaid laulis ise ja mängis ise pilli. Ja nii lõppeski meie pidu andide jagamisega, saateks laulusõnad palun ja aitäh!
 
Pildid siin.
 
 
Peol toimunust tegid ülevaate
Reet Kukk ja Vaili Viirlaid
 
Klikke: 3930