Erasmus+ projekti „Vaimne tervis ja enesejuhtimisoskused koolikeskkonnas“ töövarjutamise õpiränne Itaalias 20.-24. aprill 2026

Ciao from Kohtla-Järve!

Meie, algklasside õpetaja Kerttu, vaimse tervise õde Egle ja huvijuht Triinu, saime osa nädalasest töövarjutamisest Itaalias. 

Meid võõrustas I.O. Griselli kool, mis koosneb erinevatest koolihoonetest ning kus iga õppeaste õpib eraldi majas. See andis meile imelise võimaluse näha Itaalia väikekülade erinevaid külgi. Kohtusime väga sõbralike ja külalislahkete inimestega, kes põlesid soovist kogemusi jagada. Elasime Guardistallo väikelinnas, kus asus ka üks koolihoonetest. Nautisime Itaalia ilusaid vaateid ja igapäevaelu. Vahetu ja sõbralik suhtlus tekitas tugevad sidemed vastuvõtva kooli inimestega, keda loodame varsti ka meil võõrustada.

Kokku külastasime nelja koolihoonet, mis kõik asusid sealsetes väikestes külakestes. Tegemist on mägise alaga ning piirkondades on elanike arv aastaid vähenenud. Teise linna sõitmine võtab aga aega ja seepärast on oluline, et lapsed saaksid hariduse oma kodukohas. Selle eest ka I.O. Griselli kool seisab. Et meelitada lapsi oma kooli, tuldi välja looduskooli kontseptsiooniga – kool ehitati otse metsa alla looduslikule alale. Teised koolihooned olid ehitatud 70ndatel nagu enamik Itaalia koole ning antud hoone erines teistest kõige rohkem. Otse looduses olemine annab võimaluse õuesõppeks ning rakendada teistsuguseid meetodeid kui teistes koolides. Looduskool (https://www.facebook.com/ScuolaStataleInNatura/) on oma õppekavasse toonud ka mindfulnessi õpetamise, mis aitab tegeleda oma mõtete ja tunnetega. Et säilitada koolides stabiilne õpilaste arv, tuleb olla leidlik oma kooli arendamises. 

 

Suurimad erinevuseid meie ja külastatavate koolide vahel:

• Tunnid on 60-minutilised ning vahetunnid nende vahel ei ole fikseeritud, koolipäev algab kell 8 ning siis saavad lapsed alles koolimajja.
• Õpetaja tagab tunnikorra vaikselt ja sõbralikult, oli tunda üksteisevahelist võrdsust
• Nutitelefone ei kasutata vahetunnis ega tunnis. Klassiruumides on küll digitahvlid, mida õpetajad usinasti kasutavad, kuid õpilased ise satuvad arvutiklassidesse harva. Digivahendeid kasutatakse tundides pigem vähe või üldse mitte. 
•   Tugispetsialiste oli küll koolides vähe, kuid abiõpetajaid oli peaaegu igas klassis. Igal erivajadusega õpilasel on oma abiõpetaja.
• Soe kliima võimaldab teha erinevaid tegevusi õues, kuid neil on pikem suvevaheaeg, sest päike ei luba tulemuslikku tööd kesksuvel teha. 
• Inglise keelt võivad õpetada kõik õpetajad, see aga tingib selle, et inglise keele tase on madal. Itaallased saavad oma keelega oma riigis hakkama ning neil ei teki vajadust inglise keele kasutamiseks. 
• Põhikooli lõpus tehakse küll eksameid, kuid nende tulemustest ei sõltu gümnaasiumi sisseastumine. Õpilased valivad endale meelepärase gümnaasiumi. 
• Itaalias minnakse kooli 6-aastaselt ning kohustuslik õppimisiga on 16. eluaastani. 
• Meie külastatavas algkoolis kasutati Senza zaino metoodikat, mis otsetõlkes on koolikotita õpe:  neil on erinevad vihikud, kuhu tehakse ülesandeid, ning õpikuid hoitakse koolis. Kodutööd on haruldased. Suur rõhk on rühmatöödel ja koostöisel õppimisel. 
• Algkoolis oli kasutuses ka koolivorm ning igal klassikomplektil olid ühesugused ranitsad, mille välimus koos klassiga otsustati. 
• Õpilaste privaatsus on äärmiselt oluline. Kooli sotsiaalmeedialehed ei avalikusta üldiselt õpilaste nägusid ja seda võetakse väga tõsiselt. 

Mulle meeldis… 

Triinu: “Oskus nautida ja võtta rahulikult nii era- kui ka tööelus. Kiirustame tihti ning ei naudi protsessi ja lihtsalt olemist. Toredasti oli lahendatud õpilaste kaasamine otsustesse. Põhikoolis valiti õpilaste esindaja, kes oma meeskonnaga koostas ettepanekud linna ja kooli parendamiseks. Ettepanekud kanti linnavalitsuses linnapeale ette, kes lubas nendega tegeleda.” 

Kerttu: “Mulle meeldis, kui sõbralikud kõik omavahel olid. Tunnis ei olnud karm kord, kuid õpilased siiski austasid nii õpetajat kui ka kaasõpilasi. Tunnid ei ole üle planeeritud ja nii õpilased kui ka õpetajad naudivad koolis olemist. “

Egle:  “Eriti jäi silma õpetajate sõbralik, rahulik, tasakaalukas ja suunav hoiak. Õpilaste uudishimu, soov ja tahe uusi teadmisi omandada. Märkasin, et õpetajatel oli erivajadustega õpilastega hooliv ja soe suhe. Erivajadustega õpilasi kaasati loomulikul viisil erinevatesse ühistegevustesse, mis aitas kujundada kaasõpilastes mõistvat ja toetavat suhtumist ning muuta erivajadused koolipere igapäevase elu loomulikuks osaks. Lisaks toon välja meeldiva tegevusena teadveloleku tunni, mis toimus kooliõuel. Teadveloleku harjutusi tegid kaasa kõik õpilased ning tund oli minu jaoks väga lõõgastav  ja vajalik, et oma fookus tuua antud hetke, olevikku.”

Tundsime ennast õpirändel üleüldse väga hästi, kõik olid huvitatud meiega suhtlemisest, oma inglise keele harjutamisest ja edasisest koostöö jätkamisest. Muidugi ei puudunud meie külaskäigust ohtralt espressot, pitsat, pastat ja focacciat. Söök on Itaalias püha ja omade reeglitega ning meil jäi üle vaid õppida ja kogeda. Lahkusime Itaaliast nende iseseisvuspäeval, mille tunnusmeloodiaks on kõigile tuntud “Bella Ciao” laul. Loodame, et vastuvõtjad saavad peagi külastada ka meie kooli ja Eestit, et saaksime nüüd ka lisaks rääkimisele neile näidata meie kultuuri ja tegemisi. Pärast meie ettekandeid soovisid paljud meid külastada või suisa meile elama tulla. 🙂 

Täname selle võimaluse eest meie Erasmus+ projektijuhti Andrat ja I.O. Griselli kooli. 

Külastatud kooli kodulehekülg: https://istitutogriselli.edu.it/ 

Kerttu Sootalu, Egle Küttis, Triinu Teppe