Statistilisest lehest saame teada ka õpilaste sotsiaalse koosseisu:

    • 52 poissi ja 58 tüdrukut olid pärit töölispererkonnast,
    • 10 poissi ja 5 tüdrukut ametnike perekonnast,
    • 1 poiss vabakutselise haritlase perekonnast.

Õpetajatel oli oma raamatukogu 51 raamatuga, mida laenutati ka õpilastele.

Endise õpilase Neeme Pääro mälestustes oli õppeklasside põhiliseks sisustuseks kolmejalgne puust tahvel, klappidega kahekohalised koolipingid, nende ees väike laud õpetaja tarvis. Klasside põrandad olid värvitud mingisuguse õlivärviga ja õpilased käisid harilike jalanõudega nii sees kui väljas, ainult võimlemistundides olid jalas riidest õmmeldud „pätud”. Õpilaste riietus pidi olema puhas ja terve, jalatsid korras ja määritud. Kuuendas klassis lubati poistel juba pikki pükse kanda ja kasvatada ka pisut pikemaid juukseid.

Alguses oli koolis kuus klassiruumi, saal, koolijuhataja tuba, õpetajate tuba ja väike uberik kooliteenija 4-liikmelise pere jaoks. Saali kasutati halva ilma korral võimlemistundidel, vahetundidel aga ka ringmängudeks ja jalutamiseks ning kooli aktuste ja hommikuste palvetundide pidamiseks. Saalis oli ka harmoonium, kõnepult, võimlemiseks varbsein ja laes rõngad turnimiseks.

Aastate jooksul jäi maja kitsaks ja siis anti naabermajast kaks klassiruumi juurde.

 

1 - 2 - 3 - 4 - 5 - 6 - 7 - 8 - 9 - 10 - 11 - 12