Kooli tuntumaid vilistlasi

Kooli ajaloo muuseumis olevas kroonikas, mis kannab pealkirja "Kooli tuntumaid vilistlasi 1949-tänaseni", on kirjas, et aastate 1949 -2007 vahele mahub 59 lendu 2847 vilistlasega. Üle poole neist on omandanud kõrghariduse. Sellest olulisemakski võib pidada, et enamik neist on leidnud oma koha elus ning saavutanud positsiooni, mis teeb neid tuntuks kogu Eestimaal ja kaugemalgi. Uurimistööde koostamisel seisime tõsise küsimuse ees; kes nendest paljudest kuuluvad tuntuimate hulka? Lõpuks otsustasime:

  • võtta vaatluse alla tunnustatud vilistlased varasematest lendudest
  • anda lühike ülevaade neist, kelle tuntus on ulatunud Eestimaast kaugemale.

  • Sellest lähtuvalt valisime paljude hulgast just need 9 meie kooli lõpetanut.

    Heino Kaljuste (18.11.25-28.07.89)
    1949 1 lend
    1945. aastal sattus Heino Kaljuste elama Kohtla-Järvele. Ta teenis siinses väeosas ,ja osales koos teiste ajateenijatega Kohtla-Järve - Leningradi gaasimagistraali ehitustöödel.
    Parast sõda oli meie koolis nagu mujalgi Eestis suur puudus õpetajatest. Et tekkinud olukorda natukenegi leevendada, otsustas tollane direktor Aleksander Nõmtak õpetajatööst huvitatud ajateenijaid kooli tööle kutsuda. Noormeestele, kellel oli lõpetamata keskharidus, anti võimalus õppida keskkooli vanemates klassides, andes samal ajal algklassides tunde. Nii sai Heino Kaljustest õpetaja Kohtla-Järve 1. Keskkoolis. Õige pea sai algklassiõpetaja töö kõrval temast muusikaõpetaja ja koorijuht, kelle käe all hakkasid koolis tööle mitmed koorid ja orkester. Kui 1949. aasta kevadel lõpetas 1. lend, ulatati küpsustunnistus ka Heino Kaljustele. Pärast keskkooli lõpetamist jätkas ta oma haridusteed Tallinnas.
    Heino Kaljustest sai tunnustatud koorijuht-pedagoog nii Eestis kui ka kaugemal.


    Tallinna laulupeol.
    Vasakult kolmas koorijuht Heino Kaljuste.
    1950. aasta suvel
    Erich Kuus
    1950 2. lend.
    Peale keskkooli lõpetamist jätkas Erich Kuus õpinguid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. 1966. aastal valmis kandidaaditöö, millega ta parandas röntgenkontrastaine omadusi ja täiustas maoröntgenuurimise meetodit. Ta tunnistati meditsiinikandidaadi vääriliseks. Doktoritöö kirjutamise käigus avastas ta uue uurimismeetodi, mis võimaldas maovähi varajase avastamise. Nimetatud uurimistöö andis doktorikraadi.
    Erich Kuusi leiutised äratasid huvi ka rahvusvahelises meditsiinis, mis omakorda tõi kaasa esinemisi paljudes välisriikides, nagu - Islandil, Kreekas, Soomes jm. Aastast 1997 sai temast emeriitprofessor. Ta on arstiteaduse doktor, filosoofia doktor, Eesti Radioloogia Ühingu aupresident, Soome Radioloogia Seltsi liige. Praegu elab Erich Kuus Tartus

    Enn Nurk (13.10.35-03.02.99)
    1954 6. lend
    Oma haridusteed jätkas Enn Nurk matemaatika-loodusteaduskonnas füüsika erialal Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1959. aastal füüsikuna. Pärast ülikooli lõpetamist alustas ta oma kooliteenistust hoopis matemaatikõpetajana Vändra Gümnaasiumis, millest sai talle neljakümne aasta .jooksul teine kodu, elu sisu.
    "Ta oli ihu ja hingega õpetaja, poolik töö nagu poolik teadminegi oli talle võõras. Enn Nurga ainetunnid olid alati tõsise töö tunnid, kus looderdamine ei saanud tulla mõttessegi. Tal ei olnud kombeks anda armu õpilastele ega iseendale. Tema tööaastate võrrandis oli vaid. üks suurus - töö". Sellise hinnangu on andnud tema kolleegid. Ühiskondliku Pedagoogika Uurimisinstituudi aastate jooksul avaldas ta matemaatika-, didaktika- ja metoodikaalaseid töid ning esines lektorina, koostas matemaatika töövihikuid ja õpikuid.
    Tema uurimisvaldkondadeks olid rühma- ja individualiseeritud iseseisev töö, probleemõppe, õpioskuste ja matemaatilise taseme mõõtmise probleemid.
    Kõige kõrgemaks hinnanguks Enn Nurga tööle on see, et tema teaduslik pärand leiab rohket kasutamist õpetajate täienduskoolituses veel aastaid.

    Urve Kilk
    1955 7. lend
    Kohtla-Järve 1. Keskkooli lõpetas Urve Kilk 1955. aastal ja läks Tartu Ülikooli eesti keelt ja kirjandust õppima. Tartus tantsis ta ülikooli rahvatantsurühmas. Pärast ülikooli lõpetamist 1960. aastal suunati ta eesti keele ja kirjanduse õpetajaks esialgu IV töölisnoorte keskkooli, hiljem Kohtla-Järve I Keskkooli.
    Urve Kilk on olnud koolinoorte vabariikliku rahvatantsusektsiooni liige. Hea organisaatorina korraldas ta rahvatantsu I keskkoolis ja hiljem ka linnas. Tema juhendamisel alustasid koolis tegevust kolm tantsurühma: õpetajate naisrühm, neidude rühm ja segarühm. Seejärel hakkas ta Kohtla-Nõmme klubis juhendama laste ja neidude rühma ja Virulase naisrühma Kingissepa-nimelises kultuurimajas. Aastaid organiseeris ta Kohtla-Järve linna laulu- ja tantsupidusid, I keskkoolis sai tema eestvedamisel traditsiooniliseks igakevadine rahvatantsupidu. Hea sõnameistrina pani ta rahvaluule alusel kokku peostsenaariume. 1998. aasal omistas president Urve Kilgile IV klassi Valgetähe ordeni. 14. septembril 2006. aastal, tantsutaat Ullo Toomi sünniaastapäeval, valitsesid Tallinna raekoda rahvarõivais inimesed, kes olid kokku tulnud, et austada Urve Kilki, kelle teeneid eesti rahvatantsu ja eestluse ees üldse on raske ülehinnata.

    Aili Paju.
    1957 9. lend
    1957. aasta sügisel sai Aili Pajust Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tudeng.1961. aastal lõpetas ta arstiteaduskonnas kehakultuuriosakonna ja 1968. aastal raviosakonna. Aili Pajust sai taastusravi ja hormonaalse regulatsiooni eriteadlane. Ajavahemikul 1975-1993 töötas ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas õppejõuna, alates 1979. aastast professorina. 1996. aastal sai temast meditsiinidoktor ning Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudi juhtiv teadur.
    Aili Paju teadustööde üheks keskseks teemaks on ravimtaimede mõju elundkondadele. Temast on saanud rahva poolt tunnustatud loodusravija.
    Aili Paju ei teata mitte ainult oma eriala põhjalikult tundva teadlasena, vaid ka tunnustuse saanud kirjanikuna. Ta on kirjutanud, lühiromaani "Merkuuri tütar", jutustuse "Teadjanaine", mälestused. Betti Alverist "Betti, kibuvits õitseb", "Aed ja mets kui apteek" jpm.

    Villu Vane.
    1975 27. lend
    Pärast keskkooli lõpetamist jätkas Villu Vane õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis, kus omandas autoinseneri eriala. Pikka aega töötas ta Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse vanemkomissarina. Tema ülesandeks oli suhelda avalikkusega ning kaitsta nii rahva kui ka politsei huve.
    Oma tööd liikluspolitseis on Villu Vane alati väga tõsiselt võtnud. Selles võib veenduda temaga tehtud intervjuude põhjal. Tema arvates inimese mõjutamisel on politseil teatud roll. Liiklusjärelvalve mõte ja eesmärk on tekitada inimese jaoks oht vahele jääda. Võimalus vahele jääda peaks mõjuma, et inimene taltuks, et tal ei tekiks isu kõvemini gaasipedaali vajutada või jommis peaga rooli istuda.
    Villu Vane on üks nendest inimestest, kes pidevalt valutab südant liikluses toimuva pärast. Meil ei ole ühiskondlikku küpsust ja soliidset käitumise joont. Villu Vane jaoks on selge, et ainult politseihirmuga ei saa inimest kasvatada ega sundida teda foori punast tuld jälgima. Et liiklusreeglitel on mõte ning et reeglite järgimine ja teistega arvestamine aitab säästa nii sinu enda kui ka teiste elusid...

    Maris Lauri
    1984 36. lend
    Maris Lauri on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusküberneetika erialal, majandusteaduste magister. Ta on töötanud analüütikuna Eesti Pangas ja Tallinna Pangas, alates 1998. aastast Hansapanga makro-analüütik. Oodatud ja sage esineja paljudel majandusseminaridel ning konverentsidel, temast on saanud üks autoriteetsemaid nn majandusilma ennustajaid Eestis. Kes on hea analüütik? Marise arvates hea analüütik peab kindlasti hästi tundma matemaatikat ja statistikat. Aga kuivikud analüütikuna töötada ei saa, sest see on sotsiaalteadus, see eeldab arusaamist ja tajumist, millised on parajasti ettevõtjate ja tarbijate meeleolud. Peab mõistma inimeste käitumisnüansside ja ühiskonna loogika tunnetamist.
    Maris Lauri tunnustatakse kui ühte kõige laiemate kogemustega makroanalüütikut Eestis.

    Renee Kelomees
    1985 37. lend
    Esimene katse jätkata õpinguid ERKI-s ebaõnnestus. Nõukogude sõjakomissariaat määras talle instituudi asemel 3 aastase vangistuse Vahemerel.
    Pärast sõjaväeteenistust ründas Renee taraanipäise visadusega taas ERKI väravaid ja .. jälle edutult. Oma ebaõnnestumise põhjuseks pidas ta seda, et "mingi hipi tahtis poolsürreaalsete maalidega disainiosakonda saada." Teisel katsel põrunud mees leidis end 1 aastase õppega Tallinna fotokoolist, mille lõpetas 3. järgu fotograafi paberitega. Alles kolmas katse õnnestus ja temast sai arvutigraafik, kes on Eestile tunnustust kogunud 2002. aastal Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistluse üks disainereid, kelle graafilised pildid esinejate laule miljoneis Euroopa telekais ilmestasid. Renee Kelomehe loodud on peaaegu kõikide Eesti telekanalite hittide signatuurid ja arvutigraafika riigitelevisiooni "Pealtnägija" kolmemõõtmeline signatuur ja kujundus.
    ETV arvutigraafik-kujundaja Renee Kelomees kujundab oma loominguga kahtlemata nii telesaateid kui ka vaataja kunstimeelt.

    Üllar Saaremäe
    1988 40. lend
    Peale keskkooli lõpetamist jätkas Üllar õpinguid Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedris. "Lavaka esimesel kursusel tahtsin mängida kõiki peaosi, läbi viia kõiki missivalimisi ja anda Meie Meelele esimesena intervjuu. Kalju Komissarov ütles, et olen üks edevamaid üliõpilasi. Endale ma seda siis veel tunnistada ei julgenud", on ta hiljem öelnud. 1992. aastal sai temast Ugala, teatri näitleja, kus ta lavastas esimest korda enda näidendi 1995. aastal. Juba 1992. aastal sai ta Voldemar Panso nimelise näitlejapreemia osatäitmiste eest diplomietendustel "Keiser Nero eraelu", "Mee maik" ja "Jumalad lahkuvad maalt" 1996. aastal sai Üllar Saaremäe Rakvere teatri peanäitejuhiks. Tema tähtsamad osad on olnud etendustel "Salakavalus ja armastus", "Surnud liblikate tants", "Krahv Monte Cristo" jt. 2000. aastal sai ta Ants Lauteri nimelise preemia ja 2001. aastal Kultuurkapitali aastapreemia.
    Üllar Saaremäe on oma kolleegide seas väga austatud mees. Tema kolleeg Indrek Saar on iseloomustanud Üllar Saaremäed järgmiselt: "Üllar on ürgandekas, kadestamisväärselt kiire reaktsiooniga ja lapsemeelne - suurepärased eeldused näitlejale. Iga lisanduv eluaasta annab talle juurde sügavust nii looja kui inimesena".
    Tutvudes nimetatud vilistlastega sai selgeks kaks tõsiasja:
  • nende isiksuse määras see mida ja kui palju nad õppides omaks võtsid. Hariduse omandamise käigus töötasid nad enda jaoks välja käitumismudelid, millega panid aluse aktiivsele eluhoiakule, väärtustasid oma mina. Nende elu aluseks oli töö.
  • nad lähtusid Eesti suurmehe Johan Laidoneri poolt öeldust: "Kool ei tee kedagi suureks. Ta annab vaid relvad neile, kes tahavad ja suudavad võidelda elu võitlust, ta näitab rada, mida tuleb käia."
  • Kõike seda võiksid ja peaksid ka kaasaegsed õpilased meeles pidama,

    << tagasi edasi >>