Traditsioonide osa kooli elus

Meie koolil on hulgaliselt huvitavaid traditsioone - kõik ei mahtunud kooli koduleheküljele. Kooli kroonikates on jäädvustatud aabitsapeod, pidulikud lõpukellad, matemaatika- ja emakeele-päevad, temaatiliste õhtute korraldamine, vanapaberi kogumine jpm. Meenutame vaid kõige tähtsamaid, mis annavad vastuse järgmistele küsimustele:

  • kuidas kool suutis vaatamata ideoloogilis-poliitilisele surutisele säilitada eesti rahvusele ja koolile omaseid traditsioone,
  • millist osa etendavad traditsioonid õpilaste väärtushinnangute kujundamisel,
  • kuivõrd on traditsioonid kaasa aidanud oma kooli tunde tugevnemisele.
Kuna tegemist on suhteliselt pikaajalise perioodiga (1971-2007), siis jaotasime mälestused kolme rühma
  • nõukogudeaegsed traditsioonid,
  • kooli ajalugu (1971-2007) läbivad traditsioonid,
  • taasiseseisvuse aastate traditsioonid.
1978 aastal pandi alus Klementi-nimeliste pioneerimalevate sõprusringile. Töö ühise nimikangelasega pakkus palju võimalusi ja eriti populaarseks said nimeliste malevate kokkutulekud.


Mälestuste kogumi sel vestlesime endiste pioneeride, meie kooli praeguste õpetajatega, ja palusime neil vastata küsimusele, mida andsid teile pioneeriaastad? "Kuna need aastad moodustasid meie kooliaja kõige tegusama ja aktiivsema osa, siis andsid nad meile muidugi palju: tegutsemistahet, aktiivsust, oma kooli tunnet, klassikaaslaste arvestamisoskust. Ei lugenudki see, et kandsime punast kaelarätti, see käis lihtsalt ajaga kaasas. Tähtis oli see, et meil oli tegevust ja soovi tegutseda. See kõik aga ju soodustabki isiksuse arengut ja kujunemist." (Mai Teetlok).
Renna Milva lisab: "Pioneeriaastad andsid meile palju põnevaid üritusi, hulgaliselt kirjasõpru, klassidevahelisi võistlusi, tugevdasid meie ühtsustunnet“.
Kaire Jõe mälestustest loeme "Nendest aastatest on kujunenud ka olulisemad tõekspidamised elus: me vastutame alati ja igal pool oma tegude ja tegematajätmiste eest, inimene meie kõrval on eriline väärtus, kui annad sõna, siis pea seda."
Meie kooli pioneerimalevat ja vanempioneerijuhti Reet Kukke peeti vabariigis üheks paremaks. Juba 1978. aastal kanti meie pioneerimaleva nimi tubli ja aktiivse töö eest ENSV auraamatusse.
Üheks oodatumaks klassiväliseks ürituseks olid aastaid klassidevahelised liikumisrühmade- ja massitantsu konkursid. Et meie kooli liikumisrühmad

olid 70.-80. aastatel väga head, seda tõendab "Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu Kunstilise Isetegevuse Maja poolt väljastatud diplom 19. mail 1979. aastal Tallinnas. Diplomil on read: "Kohtla-Järve 1. Keskkooli liikumisrühmale, kes saavutas üldhariduskoolide, kooliväliste lasteasutuste ja klubiliste asutuste õpilaste koreograafiaringide ülevabariigilisel ülevaatusel I koha". Võidukasse rühma kuulusid Tiiu Haljaste, Tiina Jõgi, Erika Innos, Küllike Kämara, Avo Moldau, Arno Komosko. Osa neist tegelevad tänaseni tantsuõpetajatena.
Paralleelselt liikumisrühmade konkursiga, tegutsesid aktiivselt ka nooremad õpilased. Meie kool oli ainuke linnas kus sellised konkursid toimusid. Esineda tuli kogu klassil, sest klassi au on ju kõikide ühine mure.

Massitantsu konkurss 18.10.82

Millega seletada selleaegsete õpilaste suurt aktiivsust? Arvame, et vastus peitub isetegemise rõõmus. Siis ei oodatud klassijuhatajalt koolielu huvitavaks muutmist, siis tehti ise. Õmmeldi tantsukostüümid, õpiti kavad, muretseti saatemuusika, komnoored juhendasid pioneere. Klassijuhataja osa piirdus sageli vaid nõuandmises.
1970. aastate II poolel kutsus ELKNÜ Keskkomitee ja Eesti TV Noortestuudio üldhariduslikke keskkoole, kutsekoole ja keskeriõppeasutusi osa võtma televõistlusmängust Turniir. Meie kooli esindus osales televõistlusmängus esmakordselt 1978./79. õppeaastal. Järgmise õppeaasta telemängus saavutas võidu meie kooli võistkond. Võitjate nimed on jäädvustatud sama aasta kooli kroonikas.
Peale klassi ja kooliväliste ürituste pidi olema selleaegse koolielu lahutamatuks osaks õpilaste internatsionalistlik kasvatamine, tihedate sõprussidemete loomine Nõukogude Liidu rahvastega.

Maidemonstratsioonil 1975

1977. aastal rajati õpetaja Elfriede Salmistu juhendamisel koolis rahvaste sõpruse klubi Karikakar.
Õige pea leiti ka sõpruskoolid teistest liiduvabariikidest. 1981. aastal hakkas õpetaja Veera Sibrik juhendama klubi tööd.80.-sse aastatesse jäävad ka sõprusfestivalid. Üle kahe aasta võtsime vastu külalisi oma koolis. Sama vastutusrikas, kui festivali korraldamine oli ka Eestimaa esindamine teistes liiduvabariikides. Nende aastate kroonikates on hulgaliselt sissekandeid toimunud sõpruskohtumistest, huvitavatest ekskursioonidest, oma maa .ja kultuuri tutvustavatest üritustest. Paljud külalised said siin nähtu ja kuuldu põhjal Eestist objektiivse pildi. Seegi oli festivali eesmark. Kutsutud olid ka meie linna vene õppekeelega koolide esindajad. Nende osalemine piirdus tavaliselt vaid festivalide piduliku avamisega.

Rahvaste sõpruse festivali avamine 08.04.88

1988./89. õppeaasta kooli kroonikas on kirjas, et seekord oli meile külla sõitnud 10 delegatsiooni, kokku 147 külalist: lätlased, leedulased, moldovlased, ungarlased Taga-Karpaatiast, kasahhid, usbekid, külalised Leningradist ja Volgogradist. Kui varasematel kordadel kippusid selle üritusega kaasnenud kehtiva ideoloogia kohustuslikud elemendid ülekaalu võtma, siis seekordsel festivalil suutsime luua vaba ja sundimatu õhkkonna. Sellest üritusest kujunes erirahvustest noorte inimeste sõpruspidu, millest kirjutati vabariiklikes ajalehtedes veel nädalaid hiljem.
Kõik oli kena kuni lõpudiskoni. Sel õhtul piiras kooli poolsada kohalikku vene noorukit. See jäi meie koolis viimaseks sõprusfestivaliks. Ka ajad olid muutunud - juba eelmise aasta 16. novembril toimunud ENSV Ülemnõukogu erakorralisel istungjärgul võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon. Eesti otsustas välja astuda vennalikust liidust.
80. aastate keskpaiku pandi alus veel ühele ilusale traditsioonile - kõnekooride konkursile. 1985. aastal oli konkursi üldteemaks "Kodust algab kodumaa."


XI c klassi kõnekoor valis oma etteaste aluseks Hando Runneli luuletsükli "Ilus maa". Valikut põhjendati nii: "Runneli värsid kõnelevad lihtsalt ja siiralt oma maast ja rahvast, tema muredest, lootustest." Esinemisel kasutati Rein Rannapi kandaati "Ilus maa". Kui Eesti NSV Haridusministeerium korraldas 1985. aasta märtsis sõnakunstiringide ülevaatuse Tallinnas, otsustas kool ülevaatusele saata XI C klassi kõnekoori. Ja kool ei eksinud, ülevaatuselt toodi esikoht.
Üheks meie kooli vanimatest traditsioonidest on kahtlemata kooli rahvatantsupeod, mis on alguse saanud .juba 1975. aastal. Rahvatants on meie koolis siiani au sees ning kogu aeg on rahvatantsijate ees juhendajana seisnud õpetaja Urve Kilk. Uues majas uues kollektiivis sai tantsuharrastus veelgi suurema hoo. Senisest kindlamalt jätkas ka õpetajate rahvatantsurühm.

1975. aastal saadi vabariiklikul võistutantsimisel laureaadinimetuse, 1976. aastal esines rühm kahel korral Kesktelevisiooni saates 1977. saavutas vabariigi naisrühmade seas III koha ning 1979. aastal andis mitu kontserti Soome Vabariigi Outokumpu linnas.
Alates 1976. aastast viidi läbi klassidevahelisi tantsukonkursse. Esimene rahvatantsukonkurss meelitas kohale uskumatult suurel hulgal pealtvaatajaid. Selle ala uudsus haaras ja nakatas koolis valmisid igal aastal uued esinemiskavad, kusjuures nii kavad kui ka kostüümid tuli esinejatel endil välja mõelda ja valmistada. Kulminatsiooniks oli 1979. aastal vabariikliku ülevaatuse esikoht. Rühmas tantsisid neli neidu ja kaks noormeest. Kolm nendest, Tiiu Haljaste, Erika Innos ja Avo Moldau, lõpetasid Pedagoogikaülikooli tantsujuhtimise erialal. Murranguliseks kujunesid teatud mõttes 1980-dad aastad. 1981-1982 hakkas koolis tegutsema kaks c-segarühma. Kooli komsomolikomitee otsustas võtta klassidevahelise sotsialistliku võistluse alaks ka segarahvatantsurühmade konkursi.


„21. novembril 1981 olime kõik uudse sündmuse tunnistajaks: esimest korda kogu meie kooli ajaloos toimus klassidevaheline segarahvatantsurühmade konkurss", kirjutatakse komsomoli a/o kroonikas. "Tore oli vaadata, kuidas üle saja noore kaunites rahvariietes tantsu keerutasid. Iga tantsurühm pidi välja panema vähemalt neli paari ning esitama kaks tantsu: kohustusliku Marupolka ja vabalt valitud tantsu." Rahvatantsijate võistlus sai traditsiooniks ja neid peeti kuni 1991. aastani.
1982. aasta kevadel hakati vabariigis korraldama koolinoorte c-segarühmade võistutantsimist.


1985 aasta kevadel esines vabariiklikul võistutantsimisel edukalt kooli abiturientidest koosnev rahvatantsurühm, kes sai III koha ja laureaadinimetuse.
Suurejoonelisemalt on peetud kooli rahvatantsu juubelipidusid. 25. peol 1991 esinesid omaette kontserdiga meie vilistlastest tantsujuhtide rühmad: Eve Noormetsa lapsed Viljandist, Malle Kase noored Raplast, Maire Raudveri Kuressaare 2. Keskkooli rühm ja Tiina Graubergi lapsed Kohtla-Nõmmelt. Kontsert toimus Kultuurimajas. 6. mail 2006 tähistasime juba 40-ndat juubelipidu.

<< tagasi edasi >>