Kunst parandab elu

Avapilt Marks Franzili teosest tehtud koopia Sinised hobused

 

Tuntud kontseptuaalne kunstnik (tegemist on kunstnikega, kellele eriti joonistada ei meeldi, kuid nad eelistavad igasuguseid veidrusi välja mõelda), Ilja Kabakov rääkis kord oma sõbrale, et hea kunstnik joonistab “sealset hobust” ja keskpärane kunstnik joonistab “siinset hobust”. Aga mida   kunstnik sellega tegelikult mõtles? Muide, teisele legendaarsele saksa kunstnikule Mark Franzile meeldis väga maalida siniseid hobuseid, ent siniseid hobuseid ei ole looduses olemaski. Kuid kunstis võivad hobused olla hästi veidra välimusega, sest kunst on osaliselt väljamõeldis, järelikult pildile sa võid joonistada kõike võimalikke  ja võimatuid asju. Kui ma tahan elada lossis, siis ma võin lihtsalt selle joonistada, kui ma soovin sportautot juhtida, siis ma võin selle joonistada. Ma võin ennast joonistada kosmosetulnukana ja Vana – Egiptuse vaaraona. Kas pole tore, et ühe päeva jooksul ma võin reisida maailmas läbi ajaloo? See on nagu unenägu, kuid see on isegi parem, kuna ma võin oma joonistusi näidata oma sõpradele.

 See on Ilja Kabakovi teosest inspireeritud teos ehk  teose „eestikeelne versioon“

Harjutus paaris.  

Tehke “ühine” joonistus koos sõbra, ema või isaga, kuid ühel tingimusel: teie istute üksteise vastas, et mitte üksteise joonistusi näha ning hakkate koos joonistama, aga mitte lihtsalt midagi suvalist, vaid proovite ära arvata oma ema või isa joonistuse idee, siis joonistate selle oma paberile. Samal ajal üritab ema või isa sinu joonistuse kujundi ära arvata ja nad peaksid proovima selle paberile joonistada, nagu sina tegid. Kui teie joonistused saavad valmis, siis saate neid üksteisele näidata! Niiviisi on väga lõbus teha!

Koduharjutus.  

Teha midagi koos on alati huvitav. Kui sa oled natuke nukker, siis istud tavaliselt telefonis, eks ole? Mõtle järele, kas see tegelikult aitab sind? Mõnikord aitab, sest sa saad alati oma sõpradega suhelda, samas sa võid leida internetist uusi sõpru. Aga suhtlemine internetis eristub “päris suhtlemisest”. Üks kuulus prantsuse kirjanik Marcel Proust kirjutas, et inimestega, kes meile meeldivad, on tore rääkida, kuid vaikselt koos olla on sama hea. Internetis me ei saa koos hääletult olla, kas oled nõus? Sellepärast ma pakun sulle ühe põneva harjutuse, mida sa saad teha juhul, kui sul on natuke kurb meeleolu, aga tegelikult seda võib rakendada lihtsalt niisama. Kuid tee seda harjutust koos inimestega, kes on sulle hästi lähedased ja usaldusväärsed, näiteks sõbra, oma ema või isa, venna, õe kui vanaemaga. Seda harjutuse nimi on “Loominguline massaaž” ning tehakse paaris. Las sinu kaaslane pöörab sulle selja. Joonista õrnalt tema seljale mingi lihtne kujutis ning sinu kaaslane peab ära arvama, mida sa joonistasid ta seljale. Tehke seda kordamööda. Alguses joonistage lihtsaid kujutisi, aga kui asi hästi välja tuleb, siis võib katsuda veidi keerulisemaid pilte joonistada.

 

Kunagi ma olin sama noor nagu sina praegu. Tol ajal polnud veel mobiiltelefone ja mänguasjad maksid palju. Üksi õues jalutades leidsin jää alt ühe nätsu kleeppildi. Pildil oli uhke kosmoselaev ning ma tahtsin seda laeva endale, kuid teadsin, et kunagi seda ei saa, sest tol ajal Eestis sellised mänguasjad olid haruldased ja nad maksid ka väga palju. Mingil hetkel tuli mulle üks mõte. Ma taipasin, et kosmoselaevad võivad ju olla ükskõik mis vormis, sest kosmoses pole õhku, vaid vaakum ja laev võib lennata vabalt tohutu kiirusega ning laeva vorm ei või seda kuidagi takistada. Ma võtsin maast paplioksa ja mõtlesin, et niisuguse vormiga kosmoselaev võib täiesti olemas olla. Mängisin selle laevaga tükk aega ja see jäi mulle meelde pikaks ajaks. Muide, ma mäletan  üsna halvasti oma lapsepõlve teisi mänguasju.

Tänapäeval inimesed, nii noored kui vanad, istuvad internetis, ega pane tähele, et meil tihti ei jää meelde kogu info, mida me sealt näeme. Ole hea, tee endale väike päevik, mis säilitaks sinu mälu, aga tee „päris“ paberipäevik ja kirjuta pärast üles see , mida võib-olla ei tasu teistega jagada. Kõiki asju ei ole alati tarvis kõikidele rääkida või näidata (isegi väikestele rühmadele). Igal inimesel peavad olema oma väikesed saladused. Kuid vahel tuleb selline päev, et sõnad lihtsalt ei tule välja, siis on tarvis joonistada, kui sa ei viitsi joonistada, ka siis pane päevikusse mingi väikest asi , mis kuidagimoodi hakkab sulle meenutama seda päeva: näiteks trammipilet või vahtrapuuleht, mille tõstsid kooliteel üles. Pane päevik oma tuppa,  kus sa viibid või magad ja vahel lihtsalt vaata seda päevikut ja ära tee kohe lahti, vaid lihtsalt proovi meenutada, mida sa juba oled jõudnud koguda. Proovi meenutada neid päevi ning seda, millega sa oled tegelenud nendel päevadel.

Muidugi, selle päeviku eest sa “laike” ei saa, kuid elu pole ainult “laikide” kogumine. Muidu see oleks liiga tüütu. Kui kärbes lihtsalt lendab sinust mööda, kas sa paned talle  selle eest “laike” ka? Muidugi sa võid seda naljapärast teha, kuid kärbsele on tegelikult ükskõik, sest tal on oma värk. Igal inimesel võiks ka olla oma värk, mõtle selle peale! Kuidas näiteks näeb välja grafiti läbi vitraaži? Proovi seda joonistada oma päevikusse.

 

Autorid Sergei Lotsmanov ja Aleksandra Badashekeeva.