Raamatukogu/ lugemissaal
Raamatukoguhoidja Eve Karp
Raamatukogu lahtioleku ajad
E-R 7.30- 16.00
lõunapaus 11.15-11.45
Otsingut raamatukogus leiduvate teavikute kohta saab teha elektronkataloogist.
Lugemissaalis saab kasutada oma sülearvutiga internetti – WIFI ja lugejate kasutuses on püsiva internetiühendusega lauaarvuti.
- Põhjarannik (kantseleis 215)
- Postimees (eesti keele kabinetis 401)
- Õpetajate Leht (õpetajatetoas 204)
- Akadeemia
- Eesti Loodus
- Horisont
- Hea Laps
- Raamatukogu lugejaks võivad olla kõik kooli õpilased, õpetajad, haldus- ja teenindav personal.
- Lugejaks registreeritakse õpilasi klassi nimekirja alusel, õpetajaid, haldus- ja teenindavat personali isikut tõendava dokumendi alusel.
- Lugejad taasregistreeritakse alates iga aasta 1. septembrist. Lugejate andmed kontrollitakse ja täpsustatakse. Raamatuid ei laenutata neile õpilastele, kellel on likvideerimata eelneva õppeaasta võlgnevused, nii õpikute, ilukirjanduse ja muude teavikute osas.
- Raamatukogu teenused – kohalkasutus, kojulaenutus, teatmeteenindus – on tasuta.
- Raamatukogu laenutab lugejatele raamatuid ja muid teavikuid kohalkasutamiseks ja koju.
Koju ei laenutata teavikuid, mis on mõeldud kohapeal kasutamiseks (lugemissaali raamatuid, teatmeteoseid ja entsüklopeediaid), uusi ajakirju ja ajalehti, eriti väärtuslikke ainueksemplare. Erandjuhul (ulatuslike referaatide, uurimistööde ja koopiate tegemiseks) laenutatakse lugemissaali teavikuid koju üheks õhtuks või nädalavahetuseks. - Kojulaenutatavate raamatute tagastamistähtaeg on kolm nädalat. Tähtaega võib raamatukogu nõusolekul pikendada , kui puudub nõudlus teiste lugejate poolt.
- Õppeaasta lõpuks tuleb tagastada kõik raamatukogust laenutatud raamatud (õpikud) ja muud teavikud, mille eest vastutab iga õpilane isiklikult.
- Lugeja kohustub trükiseid ja nendele kleebitud vöötkoode hoolikalt hoidma ja nende rikkumisest teatama raamatukoguhoidjale. Kaotatud või rikutud raamat (teavik)tuleb asendada samaga, raamatukogu poolt võrdväärseks tunnistatuga või hüvitada rahaliselt.
- Raamatukogus tuleb hoida vaikust ja korda, ei ole lubatud süüa ega juua.
- Raamatukogu kasutamiseeskirja korduvalt rikkunud lugejalt võib direktsioon käskkirjaga raamatukogu külastamise õiguse ära võtta.
Järve Kooli algklassiõpilase SOOVITUSLIK lugemisvara.
Millist raamatut laps võiks lugeda?
Soovitame lugeda nende autorite teoseid, mida me oma õpikutes õppeaasta jooksul käsitleme (mõne autori teost võib olla käsitletud ka erinevates klassides, sellest tulenevad ka raamatute kordused). Valida võib ka teisi raamatuid. Kindlasti teab iga vanem mõnda oma lapsepõlve raamatut, mis talle meeldis. Miks mitte soovitada! Lasteraamatukogu tutvustab kaks korda aastas oma uusi raamatuid. Laps võib ka ise vastavalt huvile ja lugemisoskusele valida lugemiseks meelepärase teose.
KOHUSTUSLIKU kirjanduse valib aga iga õpetaja oma klassile ise.
S. Väljal „Jussikese seitse sõpra”
S. Maršak „Kaksteist kuud”
A. Pervik “ Kollane autopõrnikas”
E. Raud „Sipsik”
A. Reinla „Pätu”
Muinasjutud:
Kolm põrsakest
Saabastega kass
Hunt ja seitse kitse talle
Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi
Punamütsike
Inetu pardipoeg
Hans ja Grete
Uinuv kaunitar
Pöial- Liisi
Muinasjutt „Kaksteist kuud“
H. C. Andersen „Printsess herneteral“, „Kuninga uued rõivad“ jt muinasjutte
M. Müürsepp „Jussikese seitse sõpra“
E. Raud „Sipsik“
A. Pervik „Kollane autopõrnikas“
E. Raud „Triin ja päike“, „Kilul oli vilu“
E. Niit „Rongisõit“, „ Tõmblukuga kass“,
T. Egner „Sööbik ja pisik“
J. Patience „Savipoti-Tobi soovikaev“
J. Vaiksoo „Jaagupi esimene koolisügis“
J. Vaiksoo „Neli hommikut ja üks õhtu“
A. Pervik „Paula päästab Kassiopeiat“, „Mammutilaps ajab tuult taga“, „Kollane autopõrnikas“
E. Raud „Peep ja sõnad“, „Karu maja“
L. Tolstoi „Kolm karu“
A. Kivirähk „Leiutajateküla Lotte“
A. Reinla „Pätu“
A. Tolstoi „Kuldvõtmeke“
K. Kangur „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“
T. Seero „Kaarli lood“
K. Kass „Kasper ja viis tarka kassi“
E. Niit „Triinu ja Taavi lood“, „Krõll ja igasugused hääled“
M. Lobe „Vanaema õunapuu otsas“
T. Egner „Sööbik ja pisik“
A. Lindgren „Pipi Pikksukk“, „Bullerby lapsed“
I. Trull „Iseloomuga loom“
K. Priilinn „Koeralaps Berta seiklused“
E. Valter „Kuidas õppida vaatama“
A. Pervik „Paula lood“
E. Niit „Onu Ööbiku ööpäev“, „Triinu ja Taavi uued ja vanad lood“
H. Rand „Kollased koolilood“
I. Trull „Lõbusad luuletused“
A. Pervik „Mammutilaps ajab tuult taga“
A. Kivirähk „Sirli, Siim ja saladused“
T. Toomet „Vana aja lood“, „Kuidas panna nööpe“
L. Tungal „Pururikas laps“, „Väike jõulusoov“, „Jõuluvana, kes kartis lapsi“, „Marjajuur lume all“, „Vana vahva lasteaed“, „Kristiina, see keskmine“
J. Parijõe muinasjutt „Peretütar ja vaenelaps“
H. Vilep „Vaikuse hääled“
J. Vaiksoo „Lumemöll“
H. Käo „Hinge korter“, „Printsuss“, „Siil Sagriku seiklused“, „Vares Villemi jõulud“
I. Lember „Hull hamburger ja poiss“
J. Rannap „Jänesepoeg Juss ja karupoeg Kusti“
L. Remmel „Päkapikumetsa lood“
E. Raud „Kukest ja kurest, konnast ja karust“, „Naksitrallid“
I. Wikland „Sammeli, Epp ja mina“
L. Hainsalu „Kool on koolon“
T. Seero „Kaarel teab“
Astrid Lindgren „Pipi Pikksukk“, „Vahtramäe Emil“
Marta Sillaots „Trips, Traps, Trull ja teised“
K. Vainola „Ville“
A. Pervik „Paula lood“, „Kollane autopõrnikas“, „Presidendi lood“
„Arabella, mereröövli tütar“
K. Kass „Samueli võlupadi“, „Käru-Kaarel“
E. Käo „Noorpagana lood“
A. Kivirähk „Limpa ja mereröövlid“, „Sirli, Siim ja saladused“
„Leiutajateküla Lotte“
J. Põldma „Lepatriinude jõulud“
L. Hainsalu „Pikkurille“
I.Lember „Tädi fantaasia“
E. Raud „Naksitrallid“, „Kilplased“
A. Lindgren „Pipi Pikksukk“
Muinasjutte
A. Lindgren „Bullerby lapsed“
H. Käo „Napakad jutud“, „Maailma loomine ja teisi lugusid“, „Maailma ots ja teisi lugusid“
A. Pervik „Kunksmoor“
K. Smitt „Lugusid liiklusest“
T. Toomet „Vana aja lood“, Kaur, kõige noorem vanem vend“
M. Saat „Mina ise“
A. Kivirähk „Kaka ja kevad“, „Sibulad ja šokolaad“, „Leiutajateküla Lotte“
H.Rand „Kollased koolilood“
J. Põldma „Lepatriinude jõulud“
H. Runnel „Taadi tütar“, „
H. Mäkelä „Härra Huu“
O. Arder „Valge raamat“, „Metsapoolne“
O. Preussler „Väike nõid“
Hans Christian Anderseni muinasjutud
J. Kaplinski „Jalgrataste talveuni“
Järve Kooli põhikooli II ja III kooliastme õpilase SOOVITUSLIK lugemisvara.
Lisaks kohustuslikule kirjandusele loeb õpilane vabal valikul raamatuid, mis arendavad tema sõnavara ning laiendavad maailmapilti. Meie kooli raamatukogust ning linna lasteraamatukogust leiab igaüks endale midagi meelepärast, huvipakkuvat.
KOHUSTUSLIKU kirjanduse nimekirja annab igale klassile aineõpetaja.
M.Käranen ,,Varastatud oranž jalgratas”
R.Reinaus ,, Täiesti tavaline perekond”
A.Reinla ,, Teofrastus”
G.Oster ,, Õuduste kool”
R.Dahl ,,Matilda”
I.Tomusk ,,Vend Johannes”, ,,Tere, Volli!”, ,,Kolmanda A kriminalistid”
A.Kivirähk ,, Sirli, Siim ja saladused”, ,,Kaka ja kevad”
K.Kass ,, Samueli Võlupadi
P.Raud ,, Tobias ja teineB”
T.Toomet ,,Vana aja lood”
H.Käit “Eksinud”
M.Ulman, K.S.Vatman “Röövlirahnu Martin”
R.Reinaus “Roosad inglid”, “Aguliurka lapsed”,“ Kuidas mu isa endale uue naise sai”
L.Lilleste „Murdvargus koolis”, „Inimröövid Internetis”, „Köhi pappi või muidu”
S.Rannamaa „Kadri”
M.Twain „Tom Sawyer”
J.Brezchwa ,,Pan Kleksi Akadeemia”
J.Krüss „Timm Thaler ehk müüdud near”
J.K.Rowling „Harry Potter”
Ch.Nöstlinger „Vahetuslaps”
Helga Nõu „Kuues sõrm“
Katrin Reimus „Haldjatants“
Leelo Tungal „Seltsimees laps“
Diana Leesalu „Mängult on päriselt“
Eet Tuule „Metsatalu saladused“
Reeli Reinaus „Suhkrust ja jahust“
Reeli Reinaus „Nahkakriipivad nädalad“
Reeli Reinaus „Must vares“
Sass Henno „Mina olin siin“
Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil“
Margit Sarapik „Õhku joonistatud naeratus“
Gerald Durrell „Minu pere ja muud loomad“
Antoine de Saint-Exupery „Väike prints“
Mary Mapes Dodge „Hõbeuisud“
William Golding „Kärbeste jumal“
George Orwell „Loomade farm“
Raamatukoguhoidja soovitab
1. klass
Ilmar Tomusk „Julius, mida sina suvel tegid?“
Suvi on läbi saanud ja Julius läheb jälle lasteaeda. Julius käib Tallinna Männikäbi lasteaia kõige vanemas rühmas.
Pärast hommikusööki räägib kasvataja Mare oma suvest ja pärib ka lastelt, mida nemad suvel tegid. Kõik lapsed tahavad oma suvistest seiklustest rääkida. Lõpuks jõuab järg Juliuseni. Kuigi Juliusele ei meeldi rääkida, jutustab ta mitu lugu oma suvest Viljandi lähedal vanaema ja vanaisa juures. Vanavanemate juures õppis ta igasuguseid tarkusi, mida linnakorteris ei ole võimalik omandada. Näiteks seda, kust tulevad munad ja piim ning mis on lehmakook.
“Julius, mida sina suve tegid?” on Ilmar Tomuski värskeim lasteraamat. Eriti soovitaks seda raamatut just linnalastele, kellel ei ole maal vanaema ja vanaisa. Läbi toredate lugude on neil võimalus koos Juliusega maaelu avastada.
1. klass ja 2. klass
Kristiina Kass „Peeter ja mina“
Esimese klassi tüdruk Ingel ja tema suur vend Peeter sattuvad alailma plindrisse. Muidugi kogemata ja ilma pahade kavatsusteta. Mängutuhinas lihtsalt juhtub vahel nii, et elutuba mattub tolmukihi alla, naabritädi koeral läheb kõht lahti, naabrionule lendab sodi selga, isal murdub hammas pooleks või emale kukub tort sülle.
1. klass ja 2. klass
Andrus Kivirähk “ Karneval ja kartulisalat“
„Karneval ja kartulisalat“ on lühijuttude kogumik, mis sobib hästi ka õhtuseks unejutu lugemiseks, sest lood on sisult südamlikud ja timmitud täpselt parajasse pikkusesse.
Raamatu nimilugu „Karneval ja kartulisalat” räägib Miia sünnipäevast, kus tema külalisest Oskarist saab hoopis peategelane, sest talle meeldib tohutult süüa. Kui teised lapsed hakkavad karnevali mängima, maskeerub Oskar leevikeseks ja et on talv, siis leevikesi peab talvel toitma. Hea põhjus jälle süüa!
Kõik jutukesed on ääretult sümpaatsed ning sõbralikud, maailm neis juttudes vilgast elu täis.
1. klass ja 2. klass
Ilmar Tomusk „Matemaatiline sõber: Ajukiip“
Markus on olnud terve suve põnevil, sest sügisel läheb ta kooli. Peagi selgub aga, et see polegi nii tore, kui ta lootis. Muidu poleks häda midagi, kuid teistes õppeainetes igati nutika poisi pea ei võta matemaatikat.
Et vähemasti kodutööd korralikult ära teha, ostab isa Markusele vanakraamipoest lihtsa ja odava kalkulaatori. Siis aga tuleb välja, et see polegi tavaline kalkulaator. Mis või hoopis kes see võiks olla?
1. klass ja 2. klass
Marc-Uwe Kling „Päev, mil vanaema tegi interneti katki„
„Tiffanyl tuli vaid sel ÜHELAINSAL KORRAL vanaema valvata. Aga justnimelt SIIS sai vanaema hakkama sellega, et tegi interneti katki. TERVE INTERNETI. Üle kogu maailma. On see vast lugu …“
Ilma internetita pole miski nii nagu varem: Max ei saa enam telefonis sõpradega suhelda, Luisa ei saa muusikat kuulata ja vanaisa ei saa telekast filmi vaadata. Isegi emps ja paps tulevad üle mõistuse vara koju, sest neil pole enam võimalik tööd teha. Kõik on nõutud. Mida ilma internetita küll pihta hakata? Hoolimata kõigest kujuneb sellest üks maruvahva päev. Olgugi et internet on katki.
2. klass ja 3. klass
Helen Käit „Krahvinna kadunud sõrmus“
Vanas lagunevas mõisahoones mängides saavad kolm sõbrannat – Nelli, Mirt ja Saara – ühel päeval ootamatu külalise. Krahvinna Eleonora von Mecklenburg suri tegelikult juba tükk aega tagasi, aga lahenduseta jäänud sõrmuse kadumise lugu ei anna rahu, mistõttu on ta kummitusena mõisa tagasi pöördunud, et paluda otsimisel tüdrukute abi.
Kild killu haaval, otsides järjest uusi vihjeid, asuvad krahvinna ja kolm sõbrannat pea sada aastat tagasi kadunud sõrmust otsima. Teekond ei ole lihtne ning lisaks füüsilisele katsumusele paneb see proovile ka tüdrukute omavahelise sõpruse. Soov head teha ning aidata on aga lõpuks need omadused, mis tüdrukud sellel raske teekonnal sihile viivad.
2. klass ja 3. klass
Tiina Laanem „Mina, Meg ja meie klass“
Mis on eesti laste rahvusroog? Mida teha kätega, mis sunnivad kogu aeg kuhugi ronima ja kuskil kõõluma? Või sokkidega, mis hakkavad tunnis ahistama? Kuidas õppida luuletust, mis ei jää üldse pähe? Või millest saada kaitset kummituslike vampiiride vastu? Ja mis aitab siis, kui keegi hakkab kiusama?
Miia-Maria läheb teise klassi ega aimagi veel, et kohtub koolis uue tüdrukuga, kellest saab tema parim sõber. Kaugelt maalt saabunud Megiga leitakse vastused kõigile neile küsimustele.
