Saagem tuttavaks : meie särasilmne matemaatikaõpetaja Carolyn Soosaar

Mis meenub esimesest tööpäevast Järve koolis?

Esimene tööpäev oli augustikuus, kui õpilasi veel majas ei olnud. Mäletan eredalt, et olin väga elevil ning üritasin igast koosolekust maksimumi võtta. Meeles on ka see, et koolimajas õigete uste leidmine oli väga keeruline ning vanast harjumusest koputasin õpetajate toa uksele enne sisenemist nagu õpilasena. Esimene „päris“ tööpäev, kus õpilastega päriselt kohtuda sai, on mul ka väga hästi meeles – mäletan, et olin päris elevil ja mõtlesin, kuidas end tutvustada ning proovisin kõikide õpilaste nimed esimese paari päevaga meelde jätta!

 

Kuidas Teist õpetaja sai?

Mulle on alati meeldinud õpetada, väiksena mängisin sugulastega kooli, hiljem olin lapsehoidja. Minu gümnaasiumiõpetajad tekitasid minus meeletu soovi anda maailmale tagasi ja ka ise õpetaja olla, selline samasugune, särasilmne, nagu nemad minu jaoks olid. Seejärel asusin õppima aga Tartu Ülikoolis õigusteadust, teadsin, et tahan saada tulevikus koolijuhiks, kus juriidilised teadmised tulevad ainult kasuks. Õpetaja sai minust tänu Noored Kooli programmile, mis toetab mind igakülgselt, õpetades mind õpetajaks koostöös Tallinna Ülikooliga ning pakkudes kõrgtasemelist mentorlust, ainedidaktikat, tagasisidet, refleksiooni ja toetavat kogukonda.

 

Kas tööle asumine oli esmane kokkupuude Järve kooliga või eelnes ehk mõni varasem kokkupuude/teadmine seoses selle majaga?

Jah! Varem ma tõepoolest Kohtla-Järve Järve Koolis käinud ei olnud, esmakordselt käisingi koolis siis, kui käisin töövestlusel. Töövestluseks ettevalmistusi tehes avastasin, et tunnen ka ühte Järve Kooli vilistlast.

 

Millised tööd-tegemised on Teie varasemas kogemuste pagasis?

22-aastasena ei saa kogemuste pagas liialt suur olla, kuid võin uhkusega öelda, et olen siiski nii mõndagi juba teinud. Varasemalt olin kolm aastat eraõpetaja Mentornautis, kus õpetasin, sain võimaluse tutvuda individuaalsel tasandil iga õppijaga ning lähtuda õpetamisel tema eripäradest ning eesmärkidest. Õpetasin üle 50 õpilase, pakkudes eelkõige pikaajalist õpituge. Peamiselt õpetasin matemaatikat 1.-12. klassi õpilastele, aga andsin mitmele õpilasele ka eesti keelt, keemiat, inglise keelt ning mõnele õpilasele olin koduõpetaja igas õppeaines. Lisaks eraõpetamisele olin ülikooli ajal ka mentor ja juhendaja noortele Changemakersis ettevõtluse ja äriplaani loomise programmis; õppeassistent Tartu Ülikoolis õigusteadusliku uurimistöö õppeaines; tegelesin noorte huvikaitsega Eesti Noorteühenduste Liidu nõukogus; olin üliõpilasesinduses õigusteaduskonna ja sotsiaalteaduste valdkonna esindaja; lõin Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemi juhendvideoid ja alustava tudengi juhendmaterjale, panustades tuutorina ja kursusevanemana aktiivselt ülikooliellu; ning olin Euroopa õigustudengite assotsiatsiooni Eesti filiaalis asepresident, kus arendasin harjutuskohtuvõistluste maastikku. Tegelesin natukene ka müügitööga: käisin suvel Ameerikas ning harjutasin kätt ka advokaadibüroos.

 

Milline eredaim mälestus meenub oma kooliajast?

Minu eredaim mälestus on kooliajast 9. klassi lõpureis Poola, kus saime klassiga tutvuda erinevate vaatamisväärsustega (mida on Poolas väga palju!), aga ka üksteisega veel rohkem koos aega veeta.

 

Milline õpilane Te ise olite?

Algklassides olin armas ja aktiivne õpilane. Põhikooli lõpuklassides olin järjest keerulisem õpilane – osalesin küll aktiivselt korvpalli-, jalgpalli- ja jooksuvõistlustel ning panustasin õpilasesindusse, kuid puudusin õppetööst palju ning õpimotivatsioon vähenes. Õppisin Tallinnas endises eliitkoolis ning minu klassijuhataja ütles, et ma ei ole gümnaasiumimaterjal.

Õnneks pärast põhikooli tegin õige otsuse vahetada kooli ning see oli minu elu üks paremaid otsuseid – kohtasin õpetajad, kellele päriselt meeldis oma tööd teha ja kes olid toetavad ning lõid turvalise õpikeskkonna. Lõpetasin gümnaasiumi kuldmedaliga ning Eesti parima 6% seas olevate riigieksamitulemustega! Aktiivse gümnasistina olin ka õpilasesinduses, osalesin Changemakersi ettevõtlusprogrammides, lõin kaks õpilasfirmat ning käisin 11. klassi suvel Ameerikas juhtimist- ja ettevõtlust õppimas Balti-Ameerika Vabaduse Fondi (BAFF) programmi raames.

 

Mis Teid elus innustab?

Mind innustab elus võimalus areneda, õppida ja olla veel parem kui enne! See, et mul on võimalus ise luua oma tulevik ja panustada iga päev oma unistuste täitumiseks. Lisaks innustab mind võimalus anda maailmale tagasi, panustada teiste inimeste heaolusse ja üleüldiselt ühiskonna arengusse.

 

Kuidas Te pingelisest tööst puhkate ja energiaga laete?

 

Magades! Hea kvaliteediga uni on minu jaoks oluline, hoolitsen selle eest, et enamik päevadel magaksin vähemalt 7-8 tundi ning proovin igal nädalal leida vähemalt ühe päeva, kus äratuskella hommikuks panema ei pea. Muidugi veedan vaba  aega oma sõprade ja perega, loen raamatuid, käin jõusaalis või mängin korvpalli.

 

Milline oleks Teie soov kooliperele ja kolleegidele?

Hooli, märka ja aita! Palun märkame ja aitame üksteist. Näitame üksteise vastu üles hoolivust, abivalmidust ning sõbralikkust.