Simona Fetka – Järve Kooli ainuke orelist

Pea pool üheksandat klassi on läbitud. Kuidas Sa ennast tunned?

Käes on alles teine trimester ja olen juba väga väsinud. Ootan saabuvat vaheaega rohkem kui midagi muud, et uueks aastaks jõudu koguda, kuigi ausalt öeldes ei taha ma eriti mõelda nendele eksamitele, mis mind ees ootavad. Mis puudutab õpinguid, siis üldiselt olen rahul oma esimese trimestri tulemustega, arvestades, et aasta alguses puudusin  palju.

Millised on plaanid pärast põhikooli?

Pärast põhikooli lõpetamist plaanin minna Kohtla-Järve Gümnaasiumisse. Põhimõtteliselt ma muid variante ei kaalugi.

Millega tegeled kooliväliselt?

Kooliväliselt käin ka muusikakoolis. Eelmisel aastal sain muusika alghariduse klaveri erialal, mida õppisin kaheksa aastat. Hetkel jätkan õpinguid, aga nüüd mängin orelit. Tahan omandada teist muusikaharidust, seega on jäänud veel kaks ja pool aastat õppimist.

Samuti läbisin paar päeva tagasi gümnaasiumis kuuenädalase talveakadeemia kursuse, et tutvuda keskkonna ja õpetajatega.

Miks otsustasid orelit õppima hakata?

Aastaid oli mu põhipilliks klaver. Õppeaasta alguses helistas mulle õpetaja, kes teatas, et meie kooli on toodud uus pill – elektrooniline orel. Tal endal polnud oreli õpetamise kogemust, oli varem õpetanud klaverit ja süntesaatorit, nii et esimestel aastatel võttis ta endale vaid paar õpilast. Nii et ta soovitas mul oreli lisapillina võtta. Orel on põhimõtteliselt väga huvitav ja võimas muusikapill. Muide, Eestis on vaid viisteist muusikakooli, mis pakuvad võimalust õppida orelimängu. Ja ma mõtlesin, et võiksin end proovile panna. Olen nii palju aastaid klahvidel mänginud ja nüüd on neid kaks, pluss pedaalid jalgadega mängimiseks! Fantastiline!

Kas oled Järve Koolis ainuke orelist?

Jah, minu teada meie koolist keegi teine orelit ei mängi. Ausalt öeldes olen sellest meelitatud. Mulle endale meeldib väga orelit mängida ning kui mõnus on näha üllatust kõigi inimeste nägudel, kes saavad teada, et ma orelit mängin.

Kuidas (ja kas) on võimalik ka teistel meie kooli õpilastel orelit hakata muusikakoolis õppima?

Loomulikult on see võimalus kõigil meie kooli õpilastel, kel selleks soov! Õpetaja on venelanna, aga õpib ise eesti keelt ja tal on juba mitu eesti keelt kõnelevat õpilast, arvan, et sellega probleeme ei tohiks olla. Kinnitan teile, õpetaja Inna suudab oma muusikaarmastust igaühesse süstida. Lihtsalt tuleb esitada juulis-augustis muusikakooli sisseastumisavaldus. Õppimine pole muidugi tasuta, aga makse on üsna mõistlik. Ainus, mille eest pean hoiatama, millest ma ise esimeses klassis teadlik ei olnud, on see, et lisaks põhipillile peab õppima ka solfedžot ja muusikalugu. Mulle tundub, et see on enamiku laste jaoks eemaletõukav. Esimesel aastal oli meid solfedžo rühmas üle kümne. Aga ainult pooled käisid kõik kaheksa aastat ära.

Kui vanalt tuleks alustada?

Alustada tuleb kaheksa-üheksa-aastaselt. Fakt on see, et väga väikestel lastel on väga raske orelit mängida ja mõnel neist on lühikesed jalad, mis ei ulatu isegi pedaalideni. Muusikapillide, sealhulgas oreli mängimine arendab väga hästi käte ja jalgade peenmotoorikat, mis on laste arenemisel väga kasulik. Ja kui alustada lapsepõlvest, jääb aega aru saada, äkki just muusika on see, millega inimene tulevikus tegeleda tahab.

Kas on veel midagi peale oreli mängimise, millega vabal ajal tegeled?

Peale muusikakooli meeldib mulle joonistada ja heegeldada. Põhimõtteliselt armastan ma selliseid tegevusi, mida saan oma toas vaikuses teha. See on väga lõõgastav ja aitab mul õppimisest pausi teha.

Milline õpilane Sa ise oled?

Ma ei ütleks, et ma kuulun nende õpilaste hulka, kes tuubivad absoluutselt kõike pähe. Põhimõtteliselt mulle tuupimine ei meeldi. Mul on väga raske tundide kaupa õppimise kallal istuda. Ja ma ei pööra kõikidele õppeainetele palju tähelepanu. Kuid sellest piisab, et saaksin häid hindeid. Aga kui ma tõesti tahan midagi saavutada, siis ma saavutan selle kindlasti.

Kas  Sul koolis on olnud mõni suur saavutus, millest soovid lähemalt rääkida?

Olen oma valminud loovtöö ja selle tulemusega väga uhke. Tegin seda oma sõbrannaga. Meie teema oli “Eesti keele kui riigikeele kasutamine meie linna avalikus ruumis”. See seisnes selles, et kontrollisime, kui hästi meie linnas eesti keelt räägitakse. Kontrollisime reklaame ja silte, otsisime vigu ning analüüsisime neid. Töö oli väga aeganõudev, kuid tänu sellele parenes meie eesti keele tase. Isegi direktor märkas meie tööd ja kutsus meid õhtule, kus andis meile üle tunnustuse. Ma arvan, et see on minu jaoks suurepärane kogemus.

Mis on Sinu põhilised väärtused elus?

Minu jaoks on elus kõige olulisem väärtus karjäär. Minu jaoks on väga oluline, et mulle meeldiks mu tulevane amet. Samuti suhtun oma suhtlusringkonda väga vastutustundlikult. Ma valin enda ümber inimesi väga hoolikalt, sest minu jaoks on oluline minu enda mugavus ja turvalisus.

Kuidas jaksad nii paljude asjadega iganädalaselt toime tulla?

Sel aastal, pärast muusikakooli ühe eriala lõpetamist on mul palju rohkem aega. Orelitundides käin vaid korra nädalas ja samuti, nagu juba mainisin, käisin gümnaasiumi talveakadeemias. Nüüd olen selle lõpetanud, mis tähendab, et tööpäevadel on neli vaba päeva ja saan hakata valmistuma eksamiteks. Eelmisel aastal õppisin kahte põhipilli, muusikalugu ja solfedžot ning tol aastal tegin kaks eksamit klaveri erialal ja solfedžos. Kõik viis päeva olid täidetud. Nii oli see peaaegu kõik aastad varem ja ma ei hakka valetama, mul olid sageli mõtted sellest kõigest loobuda. Aga ma ütlen seda, et tagasi vaadates on mul hea meel, et mul oli piisavalt jõudu ja motivatsiooni alustatud töö lõpetamiseks. Ma ei kuulu nende inimeste hulka, kes suudavad peaaegu kogu oma elu töö pooleli jätta. Ennast teades oleks mul väga kahju, kui ma ka pärast neljandat aastat kooli pooleli jätaksin.  Ma ei ütle, et mul oli motivatsioon sinna iga päev minna, kuna ma ei kavatse oma tulevikku muusikaga siduda, aga mind tõukas mõte, et kunagi tahtsin seda nii väga, et on juba nii palju läbi ja kui ma nüüd lõpetaksin, veaksin ennast ise alt. Lisaks on tore vaadata kõiki muusikakoolis saadud tunnistusi ja medaleid ning teada, et kõike, mida tegin, tegin põhjusega.

Keda meie kooli õpilastest soovitad järgmisena intervjueerida? Miks?

Mihhail 9.a klassist. Väga teadmishimuline noormees minu meelest. Olen kindel, et tal on oma hobidest, mõtetest ja kogemustest palju rääkida.

Mis on Sinu soov kooliperele?

Minu soov kooliperele on lihtne: minge kindlalt ning sirge seljaga oma eesmärkide poole ja pidage meeles, et õpingud ja ettevõtmised tulevad teile ainult kasuks. Ja olge ka koolielus aktiivsed, proovige uusi asju, ärge kartke muutusi ja otsige ennast.

Õnne ettevõtmistes!

Intervjueeris 9.b klassi õpilane Rinaldo Šaldõbajev.