Tallinnas ajalugu ja kunsti avastamas

3. novembril sõitsid Järve kooli 8. klasside õpilased kultuurisaadiku programmi raames Tallinnasse, kus külastasid muldkindlustuste maa-aluseid bastionikäike, vaatlesid pop ja kaasaegset kunsti, said teada uut ooperite kohta ning vaatasid Gaetano Donizetti ooperit “Don Pasquale”.

Õppesõidu esimene sihtkoht oli Tallinna kõrgeim torn Kiek in de Kök, mille all asuvad ühed kolmest pealinna bastionidest. Õpilasi võttis vastu kindlustusmuuseumi giid Karl Erik Talvet, kes rääkis huvitavalt bastionidest ja juhtis külastajaid tunnelites. Maa-aluseid kindlusi hakati aktiivselt rajama 17. sajandil, kui jäigad kivimüürid ei täitnud enam piisavalt oma kaitsefunktsiooni pommitamiste vastu. Ekspositsioon tutvustas bastionide tunnelites toimunud tegevusi. Kuigi kindlusi ei jõudnud rootslased ega ka neilt 18. sajandi alguses võimu üle võtnud venelased lõpuni ehitada, leiti siiski bastionidele uus rakendus: piirkonnast sai puhke- ja spordiala. Nõukogude ajal kasutati bastione tsiviilkaitse varjendina. “Mulle  meeldis kogeda ajaloolist atmosfääri bastionide külastamisel. See oli võimalus avastada huvitavaid ajaloolisi fakte eestlaste elu kohta erinevatel sajanditel,” ütles 9. klassi õpilane Inessa. “Meeldiv oli see, et saime kõike seda ise näha ja tunnelites käia, justkui elasime kaasa inimestele, kes sõja ajal nendes varjusid,” nõustus sama klassi õpilane Leila.

Bastionikäikudes asus ka rikkalik raidkivide kogu, mida õpilased said põhjalikult uurida.

 

 

Väljunud bastionidest Vabaduse väljakule, suundusid õpilased POCO ehk Pop ja Kaasaegse Kunsti Muuseumi poole. See on esimene muuseum Eestis, kus on esindatud maailma popkunsti suurimate autorite teosed. Popkunst on 1950. aastatel Ameerikas ja Inglismaal tekkinud kunstivool, mis kritiseerib teravalt tarbimisühiskonda ja industriaalset kultuuri. Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja erksates ebareaalsetes värvides.

Õpilased vaatlesid giidiga Roy Lichtensteini, Andy Warholi, Banksy, Takashi Murakami ja Yayoi Kusama kunstiteoseid, milles kõigis avaldus oma eripära. Peale popkunsti puudutas näitus nii sürrealismi kui ka kaasaegset ja digitaalset kunsti ehk NFT-d. Muuseumikülastus pakkus õpilastele palju mõtteainet kunsti jätkuvuse ja ühiskonna mõju teemal. “Ka Eestis (tol ajal ENSV-s) oli popkunst päris arenenud kunstivool. See oli ametlikult keelatud kunst, sest Nõukogude Liidus eksisteeris vaid ainukene “õige” kunstivool – sotsialistlik realism,” selgitas Järve kooli õpetaja ja kunstnik Sergei Lotsmanov,“muidugi mõjutas nõukogude ühiskond palju kunsti arengut, sest propagandistlik surve ja vabaduse piiramine justkui provotseerisid kunstnikke liikuma lääne modernse kunsti poole.”
 

Päev kulmineerus Rahvusooperis Estonia, kuhu õpilased tulid vaatama vürtsikat itaalia koomilist ooperit “Don Pasquale”. Enne etendust uurisid õppurid ooperikunsti ja -ajaloo haridusprogrammi “Kuidas mõista ooperit”. Ooper on muusikateatri žanr, milles figureerivad kõik kunstiliigid ja mille lavastamise nimel töötab hulk andekaid inimesi: lavastajad, dirigendid, kunstnikud, stilistid, tehnikud, koorilauljad ja näitlejad. Ooper algab avamänguga, koosneb vaatustest, stseenidest ja muusikanumbritest ning lõpeb finaaliga. Oluliseks tunnuseks on retsitatiiv ehk kõnelähedane laulmine, millega antakse edasi informatsiooni, ning aaria ehk meloodiline laulmine, mis väljendab tegelaste tundeid. “Don Pasquale” räägib rikkast vanamehest Don Pasqualest, kes vihastab, kui kuuleb, et tema vennapoeg Ernesto kavatseb abielluda vaesunud lese Norinaga. Vanamees otsustab hoopis ise abielluda, pere luua ja Ernesto pärandusest ilma jätta. Ernesto ja Norina on meelt heitmas, kuid appi tuleb nende sõber dr. Malatesta, et ninakale Pasqualele õppetund anda. Ooper andis vaatajatele võimaluse kogeda erinevaid emotsioone: naeru, kaastunnet, imestust. Nii kommenteeris oma muljet kooli kunstiõpetaja Linda Ait: “Kõige huvitavam ooperis ongi laulmine ise. Mind paelub alati, mida teevad ooperilauljad oma häälega, see ,kuidas nad häält valdavad ja kasutavad. Etenduse eel toimunud loengul oli minu jaoks eriline hetk see, kui laulja, kes seni üpris tavalise häälega rääkis, hakkas laulma. Kogu ruum oli äkki tema häält täis, mina ei suudaks isegi mikrofoniga nii valju häält teha!” Lugu kandis tähtsat sõnumit, mis jääb aktuaalseks ka tänapäeval. “Ooperi õpetussõnad olid, et inimesed peavad käituma armuasjades vastavalt oma eale – kui vanas eas noore tüdruku armastust soovid, kasutatakse sind ära ja võid jääda naerualuseks. Sajandite jooksul muutuvad moed, tehnika areneb, elame justkui kogu aeg uuenevas maailmas, aga inimene oma vooruste ja pahedega jääb ikka samaks,” rõhutas Linda Ait.

Reis ja sellest saadud elamused jäävad õpilastele kindlasti meelde.

Sellel aastal Ida-Virumaal käivitunud kultuurisaadiku programmis osalevad maakonna üldhariduskoolide, kutsehariduskeskuse ja huvikoolide õpetajad ja õpilased. Projekti eesmärk on eesti kultuuri parem mõistmine ning ühise ajaloo- ja ühiskonnatunnetuse suurendamine Ida-Virumaal. Programmi maht on 400 000 eurot ja seda juhib Eesti Rahvakultuuri Keskus.

 

Ülevaate toredast päevast tegi Mihhail Semiyanov,
valikaine “Meediaga tuttavaks” õpilane