HELENA EERO – algklassiõpetaja, kes armastab oma kodukooli

Mis meenub esimesest tööpäevast Järve koolis?

 Mäletan, et kohe esimesel päeval oli palju sagimist ja korraldamist. Planeerimist jätkus igal rindel: üle tuli vaadata nii klassi üldmulje, laudade paigutus, uus õppematerjal kui ka kaasa tassitud kastide sisu. Aega pidi leidma loomulikult ka kolleegidega muljetamiseks.

Esimesel ametlikul tööpäeval kolisin sisse ka oma uude klassi, mis tõi tagasi palju mälestusi oma kooliajast ja esimesest õpetajast.

 Kuidas Teist õpetaja  sai?

 Võib öelda, et õpetajatööga olen kokku puutunud juba väga väiksest peast. Minu vanaema oli samas koolis õpetaja ning temaga koos suvetööliste harimine oli mulle väga meeltmööda. Tõsisemalt hakkasin õpetajaameti peale mõtlema alles gümnaasiumi viimastes klassides, kui otsustasin, et soovin minna Tartu Ülikooli pedagoogikat õppima. Väikeseks üllatuseks endalegi sattusin ma tagasi kodulinna.

Kas tööle asumine oli esmane kokkupuude Järve kooliga või eelnes ehk mõni varasem kokkupuude/teadmine seoses selle majaga?

 Kuna olen selle kooli vilistlane, siis on varasem kokkupuude koolimaja ja siinsete õpetajatega täiesti olemas. Tol ajal kandis kool veel nime Kohtla-Järve Järve Gümnaasium. Nüüd on õpilaste arv väiksem ja tunne tunduvalt hubasem.

Ka pärast kooli lõpetamist sattusin Kohtla-Järvele ikka tagasi. Nimelt sooritasin siin ülikooli kolm viimast praktikat. Praktikal olles sain kooliga justkui teise esmamulje, sest astusin õpilase kingadest õpetaja omadesse.

Millised tööd-tegemised on Teie varasemas kogemuste pagasis?

Varasem töökogemus on mul samuti erialane. Tartus töötasin kolm aastat inglise keele huviringi juhendajana. Selle aja jooksul sattusin kokku väga paljude erinevate lastega, mis andis mulle tarvilikku kogemust ka praeguse töö jaoks. Lisaks sellele olen mõned aastad olnud ka inglise keele eraõpetaja. Kokku on mul kolme aasta jooksul olnud õpilasi umbes 60-70 ringis. Väiksemate rühmadega ja individuaalselt töötades õppisin märkama iga lapse eripära ja vajadusi ning tänu sellele asusin siin koolis tööle tunduvalt enesekindlamana.

 Milline eredaim mälestus meenub oma kooliajast?

 Eks kooliajast jäävad kauemaks meelde ikka sellised seigad, kus keegi millegagi hakkama sai. Meeles on loomulikult ka lõpuklassi viimane ühine väljasõit. Erinevalt eelmistest ekskursioonidest oli see tunduvalt rahulikum koosviibimine ning pani sobiva punkti hullumeelselt kiiresti möödunud kolmele aastale.

Milline õpilane Te ise olite?

 Sellele küsimusele on keeruline vastata, sest ennast on üsna raske kõrvalt jälgida. Meenub, et lõpuklassis leidsin üles motivatsiooni, mille põhikoolis ehk veidi kaotasin, sest lõpp paistis ja siht oli silme ees.

Eriline krutskite tegija ma ei olnud, ikka pigem rahuliku iseloomuga. Usun, et see pole ka tänini muutunud.

Mäletan, et ühel gümnaasiumiaastal jäin vist küll iga päev kooli hiljaks. Juhtus nii, et esimene tund oli peaaegu iga päev matemaatika ning sai justkui harjumuseks, et mina ilmusin tundi siis, kui see juba peal oli. Selline „Kevade “-laadne olukord. Tundi hilinemine ei tähendanud loomulikult seda, et matemaatika mul selge oli.

 Mis Teid elus innustab?

 Nii tööalaselt kui ka väljaspool innustavad mind inimesed, kes teevad kõike hingega ning ei võta liialt südamesse asju, mida nad muuta ei saa. Just sellise tutvusringkonnaga püüan end iga päev ka ümbritseda.

Tööalaselt annavad jõudu juurde kindlasti ka särasilmsed õpilased ja kolleegide vahvad ideed. Muidu oleks hommikuti tööle tulemine äärmiselt vastumeelne.

 Kuidas Te pingelisest tööst puhkate ja energiaga laete?

 Tööd on palju, mis tähendab, et kooliaasta sees väga palju aega puhkuseks ei jää. Teame ju, et õpetaja puhkab suvel. Nii see tõesti on. Kuna minu kodu asub mere ääres, siis on suvel peamiseks lõõgastumiskohaks just kodurand. Seal saan rahuneda ning koguda jõudu ja uusi ideid. Samuti meeldib mulle väga reisida – tutvuda kohaliku köögiga ja teha nagu turistil kombeks igast vaatamisväärsusest pilti.

Igapäevast taastumist soodustab sügav uni, teatris käimine ja rahulikult oma nurgakeses raamatute lugemine. Nendest tunnen tihti ka puudust.

 Milline oleks Teie soov kooliperele ja kolleegidele?

 Üks suuremaid tõmbenumbreid selle kooli juures oli minu jaoks kokkuhoidev ja toetav kollektiiv. Seda soojust sooviks ka edaspidiseks nii praegustele olijatele kui ka uutele tulijatele.