See oli väga äge!

Reedel, 23. mail toimus meie kooli aulas iga-aastane KiKo-klubi kokkusaamine. Tänuüritusele kutsutakse kokku kooli tublimad eesti keele hoidjad ja kirjanduse väärtustajad. Iga kord on meile külla tulnud erinevad kultuuriinimesed, kes räägivad oma tööst, hobidest ja motivatsioonist midagi põnevat korda saata.

Sel aastal külastas kirjandushuvilisi näitleja Liia Kanemägi. Koos nautisime jutuvestmis-etendust „Pikk tige vanaeit“. Külaline vestis meile muinasjuttu, millesse oli põimitud kolm õpetlikku lugu, mis võivad ka tänapäeva inimesele mõtlemisainet pakkuda. Need teemad on aktuaalsed igal ajal: sõprade otsimine, leidmine ja hoidmine.
Etendus ei olnud sugugi igav, sest vaatajad said ise oma miljöö luua. Saime kasutada kehapille põnevuse tõstmiseks ja loodus­häälte matkimeiseks.

Üks külaline ütles: „Istudes toolil ja vaadates toimuvat, tundsin end justkui teatris – see oli nagu lavastus. Üritus meeldis mulle väga.“

Ariadna 7.klassist:

„Etendus oli  väga huvitav ja meeldejääv. Eriti põnev  oli see, et näitleja kasutas  erilist seadet – luuperit – muusika tegemiseks. Ma pole seda varem näinud ja oli huvitav vaadata, kuidas seda kasutatakse. Mulle meeldis näitleja hääl, mis oli  selge ja väga rahulik. Oli mõnus kuulata, kuidas ta räägib ja laulab.“

Raili 8.klassist:

„Minu jaoks oli etendus täiesti uus kogemus, sest ma pole varem sellist näinud. Mulle meeldis, kuidas näitleja võis hetkega minna ühest rollist teise. Jutud, mis meile räägiti, olid kord põnevad, siis jälle lausa hirmsad. Veel avaldas mulle muljet see pill (luuper), mis kogu näidendi jooksul kasutuses oli ning mida näitleja väga professionaalselt kasutas.“

Kirsika 8.klassist:

„Mulle meeldis see kogemus väga. Sellist etendust ei ole ma kunagi varem näinud. Need muinasjutud olid huvitavalt esitatud ja tekitasid minus  tunde, nagu oleksin ise osake sellest maailmast.“

Lilii 4.klassist:

„Muinasjuttudes oli põnevust, hirmu ja rõõmu.“

Taolise etenduse nägemine oli kõikidele esmakordne kogemus. Õpilased olid vaimustuses ja tänasid külalist tugeva aplausiga.

Ürituse lõpus tänas õpetaja Ilme Hallik kõiki eesti keele ja kirjanduse sõpru: õpilased said tänukirja ning mälestuseks kruusi, millel meie kooli logo ja KiKo-klubi moto: “Elus keel on see, mis keeb…(K.M.Sinijärv)

 

Jarek-Karla Pahka ja Timofei Mihhailov,

9.klassi õpilased

Ilme Hallik,

eesti keele ja kirjanduse õpetaja