Kolm küsimust Rumeenia õpetajatele

24.–28. märtsil külastasid Järve Kooli kolm õpetajat Rumeeniast Aradi linna koolist Technological High School “Francisc Neuman”. Viie päeva jooksul said külalised osa meie kooli igapäevaelust, tutvusid Eesti haridussüsteemiga ja avastasid koos meiega Narva linnust, Toila parki ja Valaste juga.
Küsisime külalisõpetajatelt kolm küsimust nende muljete kohta.

1. Milles seisneb Rumeenia ja Eesti koolide sarnasus?

Raluca, algklasside õpetaja:

„Mind üllatas, et mõlema riigi õpetajad on oma tööle äärmiselt pühendunud. Sõltumata erinevatest lähenemistest, on õpetajad nii Rumeenias kui ka Eestis pühendunud oma tööle ning hoolivad väga oma õpilaste edust. Samuti on sarnane õpilaste omavaheline suhtlus – nii Eestis kui Rumeenias on lapsed energilised, uudishimulikud ja valmis koos õppima ning koostööd tegema.“

Camelia, matemaatikaõpetaja:

„Üks peamisi sarnasusi on haridussüsteemi struktuur, mis koosneb alg-, põhi- ja keskkoolist. Samuti panustavad mõlemad riigid hariduse digitaliseerimisse, kuigi Eesti on selles vallas eesrindlikum. Lisaks edendatakse nii Rumeenias kui ka Eestis õpilaste osalemist õppekavavälistes tegevustes ja rahvusvahelistes haridusprojektides. Mõlemas riigis on ka tendents moderniseerida õppekava, pannakse rohkem rõhku praktilistele oskustele ja kriitilisele mõtlemisele.“
Mihaela, inglise keele õpetaja: „See on natuke keeruline küsimus, sest keskendusin pigem erinevustele, kuid sarnasustena tooksin välja digitaalse õppe põhimõtted ja eelised, digitaalsete rakenduste kasutamise õpetamisel, tehniliste tegevuste kavandamise ja planeerimise, parimate praktikate jagamise ning võrdsed võimalused ja tingimused kõigile õpilastele.“

2. Mis on väga erinev?

Raluca:

„Üks silmapaistvamaid erinevusi on klassiruumi õhkkond. Eestis tundub õppimiskeskkond rahulikum ja paindlikum, õpilasi julgustatakse iseseisvalt töötama ning teemasid praktilisemalt uurima. Rumeenias on tunnid enamasti rangema struktuuriga ja õpetajapoolne juhendamine mängib suuremat rolli. Samuti on Eestis tehnoloogia õppetöösse rohkem integreeritud, mis muudab tunnid interaktiivsemaks ja dünaamilisemaks.“

Camelia:

„Üks suuremaid erinevusi on koolide digitaliseerituse tase ja autonoomia. Eesti haridussüsteem on äärmiselt digitaliseeritud – digitaalõpikud, veebipõhised hindamisplatvormid ja suur rõhk digioskustel. Rumeenias on digitaliseerimine alles arendusprotsessis ja tehnoloogia kättesaadavus koolides on ebaühtlane. Teine oluline erinevus on õpetamismetoodika. Eestis on õpilased õppeprotsessi keskmes ning rõhk on kriitilisel mõtlemisel, probleemilahendusel ja projektõppel. Õpetajad on pigem mentorid kui lihtsalt info edasiandjad. Rumeenias on õpe tihti traditsioonilisem, keskendudes õpikutele ja meeldejätmisele, kuigi muutusi selles valdkonnas tehakse. Samuti on erinevused koolide infrastruktuuris: Eestis on koolid moderniseeritud ja hästi varustatud, samas kui Rumeenias võib tingimustes olla suuri erinevusi, eriti linnade ja maapiirkondade vahel.“

Mihaela:

„Nagu mainisin, keskendusin rohkem erinevustele. Eestis kasutatakse IKT-d peaaegu igas tunnis. Eestis kestab kohustuslik põhiharidus 1.–9. klassini, Rumeenias aga 0.–12. klassini. Tunniplaanid on samuti erinevad: Rumeenias algab kool kell 8 ja lõpeb vahel alles kell 15. Õpilastel on palju koduseid ülesandeid ka nädalavahetusteks ja koolivaheajaks. Teste võib olla igal päeval ja vahel ka 2–3 testi samal päeval. Võistlused ja olümpiaadid toimuvad sageli nädalavahetustel. Õpilaste ülekoormust ei reguleeri seadused ning tasuta toidukordi pole isegi lasteaialastele. Eestis meeldis mulle praktiliste tegevuste fookus, nagu käsitöö ja tehnoloogia.“

3. Mida te meie koolist õppisite või „kaasa võtate“?

Raluca:

„Mulle avaldas kõige enam muljet, kui palju rõhku pannakse õpilaste iseseisvusele ja kriitilisele mõtlemisele. Mulle meeldis, et õpilasi julgustatakse initsiatiivi haarama ja oma ideid vabalt väljendama. See loob vastutustunde ja enesekindluse, mis on noorte õppijate jaoks äärmiselt oluline. Järve Koolis viibimine andis mulle uusi vaatenurki selle kohta, kuidas muuta õppetööd kaasahaaravamaks ja õpilaskesksemaks.“

Camelia:

„Mulle meeldib see küsimus! Kui peaksin vastama kui õpetaja, kes külastas teie kooli, ütleksin, et õppisin palju pühendumusest ja loovusest hariduses, tugeva koolikogukonna olulisusest ning sellest, kui suur mõju on projektõppel ja õpilaste kaasamisel otsustusprotsessidesse. Teie koolis on näha, et rõhk on jätkusuutlikkusel ja õpilaste vastutustunde kujundamisel nii keskkonna kui ka enda suhtes. Soovin seda lähenemist rohkem oma töös kasutada – õppida mitte ainult õpikutest, vaid ka praktikast, loodusest ja koolikogukonnast. Samuti sain kinnitust, et muutused algavad pühendunud inimestest. Isegi kui koolil ei ole kõiki kaasaegseid ressursse nagu Eestis, on võimalik luua väärtuslikke projekte pühendumuse ja tööga.“

Mihaela:

„Töövarjutamisel käimine õpetas mulle uusi meetodeid ja tehnikaid, kuidas planeerida ja ellu viia tähenduslikku, lõbusat ja turvalist õpet tänapäevase tehnoloogia abil. Avastasin digitaalse õppimise põhimõtteid ja eeliseid ning kogesin IKT hariduse tõelist mõju. Sain teada, et kaasaegsed õpetamismeetodid annavad õpilastele elulähedase õpikogemuse, mis on süvaõppe aluseks. Need suurendavad õpilaste kaasatust, tõstavad motivatsiooni ja loovad uudishimu, loovust ning kriitilist mõtlemist. Sain võimaluse osaleda erinevates klassitegevustes ja õppida läbi kogemuse. Eriti jäid mulle meelde Lego rakendus õpetamiseks, nutisport ja muud mängulised õppemeetodid. Soovin neid praktikaid kolleegidega jagada ja pakkuda oma koolis välja konkreetne muutuste plaan. Parandasin ka oma inglise keele oskust ja suhtlemisoskust ning täiendasin oma kultuuridevahelist pädevust. Olen väga tänulik, et sain teiega kohtuda, ja loodan tulevasele koostööle, näiteks eTwinningi projekti kaudu.“

Andra Kronk Olguner,
arendusjuht